Möödunud sajandi 80. ja 90. aastatel leiti, et keskkonnaennustuste tulevikupiir võiks olla aasta 2100. Et ikkagi järgmise sajandi lõpp ja ülejärgmise algus. Seetõttu keskendusid sellele tärminile ka teadustööd, mis püüdsid mõõta tulevasi kasvuhoonegaaside tasemeid, õhutemperatuure, merepinna taset ja nii edasi.
Praegusest hetkest lähtudes on aga aasta 2100 juba vaata et käeulatuses. Eluea pikkust arvestades võib eeldada, et suur, kui mitte suurem osa praegu sündivatest lastest on sel ajal veel elus ja võivad omal nahal kogeda seda, mida teadlased ennustavad. Kui inimkond muidugi vahepeal ise enese olemasolu lõpetamiseks midagi ette ei võta.
Igal juhul peaks arvestama elu jätkumisega ka pärast mainitut tärminit ja seega oleks vaja pikemat pilku. Kuigi, käesoleva sajandi lõpuga piirdudes näitavad tulevikku suunatud uuringud samuti päris murettekitavat seisu.
ÜRO hiljutine hinnang valitsuste kohustustele oma kliimapoliitika muutmise vallas näitab, et kõige lubatu teoks tegemisel võib temperatuuri tõus sajandi lõpuks olla 2,7 kraadi Celsiuse skaalal. See peaks tähendama ägedaid tulekahjusid, torme, põuda ja kuumust koos muudatustega maa ja mere ökosüsteemis.
Euroopa jaoks ennustab valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli tänavune raport kuumalainete sageduse kasvu. Külmahooge peaks aga vähem olema, samal ajal kui merepinna tase peaks tõusma kõikjal Euroopas, välja arvatud meie kant ehk Balti meri. Nii et siin on meile justkui positiivne sõnum.
Kuid kõik need protsessid jätkuvad ka pärast aastat 2100 ja seetõttu on mitmed uurijad ette võtnud pikemaid ettevaateid. Ei hakka siinkohal vaidlema kliimamuutuste või temperatuuri tõusu või muu sellise põhjuste üle (kas inimtekkeline või mitte?), kuid sellega tuleb inimkonnal lihtsalt silmitsi seista.
Millega konkreetsemalt, seda püüdis välja pakkuda rühm Kanada ja Briti teadlasi, kelle töö tulemused ilmusid septembris ajakirjas Global Change Biology. Nende vaade ulatub aastasse 2500 ja lähtub kolmest erinevast variandist. Need tulenevad siis vastavalt nõrgast, mõõdukast või tugevast kliimapoliitikast. Poliitikad omakorda annavad siis ka kolm erinevat heitmete ja temperatuuri kasvu stsenaariumi.
Teadlaste pakutu kohaselt toimuvad kliimamuutused tõenäoliselt keskmise ja nõrga poliitika, ehk kahe halvema variandi kohaselt. Oma tööd on nad illustreerinud piltidega kolmest kohast maailmas, Amazonase jõe piirkonnast, USA Kesk-Lääne osariikidest ja Indiast. Pildid on tinglikult aastast 1500, 2020 ja kujuteldavalt aastast 2500. Midagi lõbusat seal ei ole, kuid üks pilt pidavat jutustama rohkem kui sada sõna.
Kõige halvema stsenaariumi korral peaks Maa olema aastaks 2500 üldjoontes praeguse inimese jaoks mitte-elatav. Kohanemisvõime annab inimesele siiski võimaluse püsima jääda ka muutunud keskkonnas, kuid selleks on vaja mitmeid tingimusi. Temperatuuri tõus tähendab, et praegused kuumad piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks.
Eriti suured muudatused ootavad ees arktilisi alasid. Suur osa põllumajandusest kas kaob või kolib pooluste suunas. Ja väga suur osa veel hävitamata või hävimata looma- ja taimeriigist kaob. Meie Eestis oleme suure osa sellest perioodist justkui suhteliselt õnnelikus piirkonnas, kus läheb soojemaks ja tuleb mitmed põllukultuurid välja vahetada, aga elu püsib teatava ajani jätkuvalt talutavana.
Mõni poliitik ongi rahulolevalt kiljatanud, et no kui tõusebki õhutemperatuur, siis läheb ju soojemaks. Ja ongi mõnusam, kui ilm Eestis on soojem.
Eks võib asjale ka nii vaadata, kuid loodus Maa peal on teatavasti kõikjal omavahel nii või teisiti seotud. Ja inimene on looduse osa. Inimeste arv on juba pikka aega olnud kasvus ja meenutuseks, et iga uus inimene Maa peal kasvatab inimkonna jalajälge. Ehk inimene on nii või teisiti vägagi arvestatav temperatuuri mõjutaja kõige muu kõrval.
Kuid kui Maad vaadata mõtteharjutusena kuskilt kõrgelt ja kaugelt avaruumist, siis me riigipiire ei näe. Inimkond aga on lihtsalt jaotunud planeedile laiali nii, nagu ta on. Kui aga ühes kohas muutub elu võimatuks, siis voolab see osa inimkonnast mujale, kus elu veel on võimalik. See oleks nagu ühendatud anumate seadus.
See tähendab omakorda, et meil võib ju tulla kena senisest soojem ilm, kuid koos selle soojusega saabuvad varem või hiljem ka need inimesed, kel kodus enam elutegevus võimalik ei ole. Ja takistada oleks neid väga keeruline, lihtsalt hulgad ja massid on sedavõrd suured.
Mainitud uuringu autorid pakuvad välja mõningaid vajalikke samme tulevikuks valmistumiseks. Näiteks olevat vaja põhjalikku muutust rahvusvahelistes suhetes, eemaldumisega senisest rahvusliku julgeoleku ja riikidevahelise konkurentsi põhimõtetest.
Tegelikult oleks vaja kultuurilist, teadustegevust korraldavat ja valitsemissüsteeme kohandavat muutust. Autorid pakuvad, et vaja oleks uusi valitsemisstruktuure, mis põhinevad teaduslikul lähenemisel. Need oleksid omamoodi keskused või pikaajalise tulevikuvaatega struktuurid, nii-öelda Tuleviku Ministeeriumid.
Tulemuslikkuse tagamiseks peaksid nad olema kas kultuurideülesed, sõltumatud või siis seotud rahvusüleste struktuuridega, nagu näiteks ÜRO, või siis kohalike omavalitsuste võrgustikud. Elik nad peaksid riigitasandil olema eraldatud rahvuslikust poliitikast.
Need uued kehandid peaksid hakkama siis arenema selle suunas, et hallata inimvooge, toidutoodangut, looduskatastroofe või üldse keskkondlikke väljakutseid.
Lõpetuseks pean küll tunnistama, et uurijate siiruses kahtlemata ei ole ma kindel nende poolt pakutu teostatavuses. Inimese loomus ei muutu nii kergelt, selleks on vaja väga suuri vapustusi. Kuigi uurijate töö neid ju ka ennustab. Nii et jääme ootama ja vaatama...
Viited lugemishuvilistele
- Climate change research and action must look beyond 2100 - Lyon - - Global Change Biology - Wiley Online Library
- Our climate projections for 2500 show an Earth that is alien to humans (theconversation.com)
- Climate: Europe warming faster than rest of world (IPCC) (unric.org)
- PowerPoint Presentation (ipcc.ch)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.