Romaan "Seitsmes rahukevad" võitis 1985. aastal ilmudes kiirelt lugejate poolehoiu ja see on püsinud läbi aastakümnete. See tähendab, et lugu, mis lähtub autori lapsepõlvemälestustest 1950-ndate algul Viljandimaal, puudutab paljusid, selles on midagi äratuntavat igale eestlasele. Kuid mitte ainult – romaan on tõlgitud ka mitmesse võõrkeelde.
Tänavu, mil kirjaniku juubeli eel ilmus teose uustrükk kirjastuselt SEJS, tõdeb Viivi Luik ise: "Püüdsin kaht nii vastandlikku tunnet – surmakurbust ja surematuselootust – kuidagi ühendada. Nende üks võimalik ühendus minu jaoks oligi "Seitsmenda rahukevade" kirjutamine."
Järjejutu ajal kuulame romaanist katkendeid, mida on valinud ja esitab autori soovil Tõnu Õnnepalu.
Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine. Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad. Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Anett Pillmann.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli "Lend saabumiseta". Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav "Ballaad pööninguvaimust". Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.