Kordamine öeldakse olevat tarkuse ema. Vaatame järele, kas alati on nii. Selleks loen teile kohe ühe loo.
"Kliendiandmete andmebaas, 10. klassi klassijuhataja," mõtleb suvel suvepuhkusel olev ringkonnakohtu kohtunik ühe juhtumi üle, ühe käega segades kukeseentest seenekastet ja teise käega rüübates kohvi, sõrmed kohvitassi tassikõrvas. Poeg värvib samal ajal terrassil tugitooli toolijalga ning tütar, kes õmbleb nukukleidi kleidinööpi, proovib meenutada, kas ta kodulaenu laenulepingu pani õigesse kohta ja kui suur oli laenuintressi intressimäär."
Märkasite? Keel nagu valsisammul, ent veidi takerdudes. Algajate asi. Need, kes on rohkem harjutanud, jätavad korduva osa ära ja kirjutavad kliendiandmebaas, 10. klassi juhataja, ringkonnakohtunik, kukeseenekaste, kohvitassi kõrv, tugitoolijalg, nukukleidi nööp, kodulaenuleping, laenuintressimäär.
Panite tähele? Sarnast vormi ei ole enam korratud. Kõigi näiteväljendite sisu jääb samaks, sedavõrd, et õigusinimesedki võivad olla julged, et laenuintressi intressimäär on seesama, mis laenuintressimäär, ja kui otsuseid teeb ringkonnakohtunik, siis väga suure tõenäosusega töötab ta ringkonnakohtus. Edasi aga harjutage ise ja sõnastage "tegevliikme liikmeavaldus" korduva osata.
*Artiklis on kasutatud keelenäiteid Helika Mäekivi artiklist "Piimatassi tassikõrv" (vt Päevakera blogi 22.12.2012)
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.