Nüüd on kaks Ameerika astronoomi, Christopher Mankovich ja Jim Fuller California Tehnikainistituudist neid rõngalainetusi analüüsinud ja teinud nende põhjal järeldusi Saturni siseehituse kohta.
Andmed, mida nad kasutasid, olid pärit aastaid Saturni süsteemis tiirutanud kosmosesondilt Cassini.
Nad kirjutavad ajakirjas Nature Astronomy, et Saturni tuum ei ole mitte ühtlane kõva kera, vaid jää- ja kivitükkide ning vedela vesiniku ja heeliumi segu.
Samuti näitab analüüs, et tuum moodustab tervelt 60 protsenti planeedi läbimõõdust. Tuuma mass on Maakera massist 55 korda suurem, jää ja kivid moodustavad sellest 17 Maa massi suuruse osa.
Tegu on esimese korraga, mil teadlastel on õnnestunud seismoloogilisel meetodil mõne gaasplaneedi siseehitust uurida. Saturni jää- ja kivitükikestest koosnevad rõngad olid seejuures hiigelsuureks seismograafiks, mis registreerisid planeedi sisemuses toimunud võnkumisi.
Gaasplaneetide tuuma ehituse üle on teadlased pikalt nuputanud. Mankovichi ja Fulleri tulemus annab nüüd tugevat toetust niinimetatud hajusa tuuma teooriale, nagu teadlased seda mõnikord nimetavad.
Sellisel tuumal ei ole kindlat piiri, vaid planeedi sisemuses sügavamale liikudes ilmub gaasilise vesiniku ja heeliumi sekka järk-järgult üha rohkem jää- ja kivitükke. Umbes samamoodi kasvab Maakera ookeanides sügavusse liikudes järk-järgult soolsus.
Jupiteri ümber tiirutava kosmosesondi Juno kogutud andmete hiljutine analüüs osutab, et samasugune hajus tuum on tõenäoliselt ka Päikesesüsteemi suurimal planeedil.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.