Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, arvatavasti materjalist, mis paiskus Maa orbiidile, kui Maa põrkas kokku teise, umbes Marsi-suuruse taevakehaga. Seetõttu on Kuul ka umbes samasugune rauarikas tuum kui Maakeral. Kuid magnetväli on Kuul praegu rohkem kui tuhat korda Maa omast nõrgem.
1970-ndatel aastatel Ameerika astronautide toodud kivimiproovide seniste analüüside põhjal on paistnud, et kolm-neli miljardit aastat tagasi oli Kuu magnetväli sama tugev kui Maa oma.
John Tarduno Ameerika Ühendriikides New Yorgi osariigis asuvast Rochesteri Ülikoolist ja ta kolleegid väidavad ent, et uuritud kuukivid ei ole magneetunud mitte Kuu kunagise magnetvälja, vaid Kuule langenud asteroidide vallandatud võimsate lööklainete toimel.
Tarduno ja ta kaaslased uurisid klaasjat kuukivi, mis on tekkinud umbes kahe miljoni aasta eest asteroidilöögi toimel. Analüüs osutas, et hetkel, mil kivi jahtus ja tahkus, oli ta sees ja ümber tugev magnetväli.
Kahe miljoni aasta eest oli aga Kuu enda magnetväli kindlasti juba väga nõrk. Järelikult pidi magneetumine tõenäoliselt olema asteroidilöögi tagajärg.
Tarduno sõnul ei olegi usutav, et Kuu suurusel taevakehal võis kunagi tugev magnetväli olla.
Oma tulemusest kirjutab ta koos kaasautoritega ajakirjas Science Advances.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.