Kui riigipüha, siis riigipüha... aga mida tähistada? Poleks vist palju puudunud, et me riigipühana hoopis Jüriöö ülestõusu meenutaks. Et sellest aru saada, ronime Sõjamäele Jüriöö parki ja kohtume seal Jüri Uppiniga, kes räägib, et kunagi plaaniti parki nii kõrget tuletorni, et see Soome ära paistaks.
Lõpuks jäi peale ikkagi 23. juuni, Võnnu lahingu aastapäev. Olulist rolli mängis seegi, et jaanipäev oli niikuinii vaba ja pärast külvi võisidki põllumehed pisut kergemalt hingata. Ajaloolase Jaak Valgega räägimegi sellest, kuidas võidupüha traditsioon rahva seas juurduma hakkas ja mil moel kasutasid seda hiljem ära okupatsiooniväed.
Mitu aastakümmet aitasid meie võidupüha traditsiooni elus hoida väliseestlased. Kusjuures nemad tulid piskuga appi ka siis, kui tarvis oli korraldada esimene taasiseseisvunud Eesti võidupühaparaad. See oli 1993. aastal, kui midagi veel polnud ja sellest tehti kõike. Aga seiklusi tuli üheksakümnendate paraadidel ette nii palju, et neist võiks terve saatesarja teha. Oma meenutustega aitab meid Jüri Trei.
Muidugi oleksid kaitsejõudude paraadid üsna arutud, kui poleks mehi, relvi, vorme ja kaitsetahet. Õigemini, päris esimene taasiseseisvunud Eesti paraad peeti ilma relvadeta, meenutab toonane kaitseväe staabiülem Ants Laaneots.
Niimoodi, intervjuude, arhiivikatkete ja vanade ajalehtede abil püüame leida vähemalt killukese vastusest küsimusele, kuidas tehti võidupüha.
Saatejuht on Madis Hindre. Saade on eetris 23. juunil keskpäevast kella kaheni.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.