2007. aastast on ka Eestis tähistatud jazzikuud ühel moel või teisel, vahel kümnete üritustega, vahel tagasihoidlikumalt, kuid alati on pööratud tähelepanu noortele. Uno Naissoo nimeline noorte heliloomingu konkurss, Jazzkaar oma linnaruumi projektidega, tasuta kontsertide päeva, vestlusringide ja perekontsertidega on olnud lahutamatu osa jazzikuust, mille eesmärk on tunnustada džässi pärandit ja ajalugu.
Jazzikuul julgustatakse igas vanuses inimesi osalema džässis - õppima muusikat, külastama kontserte, kuulama džässi raadiost ja salvestistelt, lugema džässi käsitlevaid raamatuid ning palju muud. Kuu kulminatsiooniks on rahvusvaheline jazzipäev 30. aprillil, mil toimuvad galakontserdid erinevates riikides. Kuid juba läinud aastal oli kontsert jälgitav internetis, sest mitmed etteasted toimusid artistide kodulinnast või lausa kodust.
"Õhtujazzis" kuulete esinemas suurepäraseid naisartiste, kellest paljud on esinenud ka Jazzkaarel, just tänavu pöörab Smithoniani ajaloomuuseum suuremat tähelepanu naiste rollile džässis ja fookuses on lauljatar Nina Simone'i pärand.
Euroopa aeg. Millega lõppes Talvesõda?
Ajaloolane Leo Kunnas: "See oli torjuntavoitto ehk tõrjevõit. Soomlased tõrjusid, aga kaotasid 13% oma territooriumist. Samamoodi olen terminit kasutanud Ukraina puhul – Ukraina on tõrjunud agressiooni, kaotades praegu 18% oma territooriumist."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.