
Järjejutuna kõlavad katkendid tema autobiograafiast, need on tõlkinud Käthe Kits. Loeb Ita Ever (avafotol).
Raadioteater 1996
02.04
Sellised tegelased nagu Hercule Poirot või miss Marple ei vaja pikemat tutvustamist – nende juhtumised on pakkunud meile põnevust läbi paljude aastakümnete. Kuid seiklusrikas on olnud ka nende looja Agatha Christie (1890-1976) isiklik elu.
Järjejutuna kõlavad katkendid tema autobiograafiast, need on tõlkinud Käthe Kits. Loeb Ita Ever (avafotol).
Raadioteater 1996
Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine.
Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad.
Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Piret Pääsuke.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli "Lend saabumiseta". Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav "Ballaad pööninguvaimust".
Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Raadioteatri koduleht.
"Muusika on minu jaoks elu," tõdeb dirigent ja vanamuusikaansambli Hortus Musicus juht Andres Mustonen. Kõlab kummaliselt, aga viiul päästis teda ka Nõukogude armeest, sest vabastuse kirjutanud arst teadis sama pilli õppiva tütre järgi, et "selliste" mõtted ongi mujal. Muusikast räägime omajagu, sest ka järgmised põlved on näppupidi sees - poeg Mattias ansamblis Regatt ja pojapoeg Frederik ehk boipepperoni ansamblis Pitsa.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.