
Järjejutuna kõlavad katkendid tema autobiograafiast, need on tõlkinud Käthe Kits. Loeb Ita Ever (avafotol).
Raadioteater 1996



01.04.2021
Sellised tegelased nagu Hercule Poirot või miss Marple ei vaja pikemat tutvustamist – nende juhtumised on pakkunud meile põnevust läbi paljude aastakümnete. Kuid seiklusrikas on olnud ka nende looja Agatha Christie (1890-1976) isiklik elu.

Järjejutuna kõlavad katkendid tema autobiograafiast, need on tõlkinud Käthe Kits. Loeb Ita Ever (avafotol).
Raadioteater 1996





















Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine.
Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad.
Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Anett Pillmann.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli "Lend saabumiseta". Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav "Ballaad pööninguvaimust".
Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Raadioteatri koduleht asub nüüdsest Jupiteris.

Ajaloolane Küllo Arjakas: "On selge, et augustiputš oli katalüsaator, mis järsult kiirendas kõiki protsesse. Paar-kolm kuud jätkub veel võitlus president Jeltsini ja president Gorbatšovi vahel, see lõpeb Venemaa järkjärgulise tugevnemise ja nn keskuse ehk Moskva ehk Kremli nõrgenemisega ja sealt edasi tuleb Nõukogude Liidu laiali saatmine."












Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.