Läbipaistvat puitu loodetakse hakata kasutama näiteks aknaklaasi asemel, sest see on klaasist tugevam, ei lähe näiteks mänguhoos löödud pallist nii kergesti katki, ja peab klaasist paremini ka sooja.
Kuid seni ei ole läbipaistev puit veel praktilisse kasutusse jõudnud — peamiselt seetõttu, et seda on tülikas valmistada.
Seni on läbipaistvuse saavutamiseks puidust keemiliste vahenditega ligniin eemaldatud. See võtab aga kaua aega ja tekitab rohkesti vedeljäädet.
Nüüd aga on Marylandi Ülikooli teadlased eesotsas Qinqin Xiaga saavutanud läbipaistvuse nii, et on eemaldanud ainult osa ligniini — selle osa, mis puidule värvuse annab.
Selleks töötlesid teadlased puitu kõigepealt vesinikperoksiidiga ja panid ta siis ultraviolettvalguse kätte. Kõlbab muide ka tavaline päikesevalgus, mis ju mõnevõrra ultraviolettkiirgust sisaldab.
Siis puhastati puitu etanooliga ja täideti selle poorid läbipaistva epoksüvaiguga, andmaks materjalile siledust.
Nii saigi läbipaistev puit valmis. Mitte küll päris läbipaistev, aga 90 protsenti valgusest paistis sealt ikkagi läbi.
Klaasist oli saadud materjal nii tugevam kui ka kergem. Seni tehtud läbipaistvast puidust oli ta aga lausa 50 korda tugevam.
Teadlased märgivad, et sellisest läbipaistvast puidust saaks teha majale mitte ainult aknad, vaid soovi korral ka seinad ja katusegi. Aga veel saaks sellest valmistada ehk isegi puutetundlikke ekraane.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.