Priit Ennet
Päikese aktiivsus tõuseb ja langeb enam-vähem korrapäraselt, umbes 11-aastaste tsüklitena, kuid tsüklite täpne pikkus ja tugevus võivad siiski üsna palju varieeruda.
Otseselt on Päikese aktiivsust mõõdetud alates 19. sajandi keskpaigast. Mis toimus varem, tuleb järeldada kaudsemate asitõendite põhjal.
Lukas Wacker Šveitsist ETH Zürichist ja ta kolleegid võtsid asitõenditena kasutusele Šveitsis ja Inglismaal kasvanud puid.
Puud on aastasadade jooksul kasvanud muu hulgas õhust võetud süsiniku arvel. Süsinikuaatomeid on aga mitmesuguseid, umbes üks tuhandest miljardist aatomist on seejuures radioaktiivne.
Õhku tekib radioaktiivseid süsinikuaatomeid peamiselt kosmilise kiirguse toimel. Kui Päike on parajasti aktiivne, siis segab Päikese magnetväli kosmilist kiirgust Maa atmosfääri jõudmast, mistõttu radioaktiivset süsinikku on sel ajal atmosfääris veel vähem kui tavaliselt.
Ka kasvavasse puusse lõimub radioaktiivset süsinikku seetõttu vähem, ja vähem leidub seda siis ka nende aastate rõngastes.
Nii ei jää teadlastel üle muud, kui ülimalt täpselt aastarõngaste süsinikuisotoope mõõta, võtta arvesse, kui palju neid on laguneda jõudnud, ja tehagi järeldus nii atmosfääri süsinikukoosseisu kui ka Päikese aktiivsuse kohta ühel või teisel aastal.
Mõõtmisi teha ei ole aga sugugi lihtne, sest radiosüsinikku hulk on proovides väike ja selle aastased muutused veelgi väiksemad. Õnneks olid teadlastel kasutada tänapäevane kiirendi-massispektromeeter.
Nii saidki nad välja selgitada, kuidas on Päikese aktiivsus muutunud alates aastast 969, ja kirjutada ajakirjas Nature Geoscience muu hulgas, et 11-aastane aktiivsustsükkel on käimas olnud kogu selle aja.
Veel said nad näiteks teada, et aastail 993, 1052 ja 1279 tabas Maad suur hulk kiireid prootoneid, mille oli valla päästnud võimas Päikese loide.
Sel viimati nimetatud aastal rajas Saare-Lääne piiskop Hermann I Haapsalu linnuse, kuid vaevalt see loide teda selle juures kuidagi segas. Tänapäeval aga võiksid niisugused vahejuhtumid tõsiselt kahjustada maapealseid elektriseadmeid ja Maa ümber tiirutavaid satelliite.
Wackeri ja kolleegide avastusest võib järeldada, et seesuguseid võimsaid päikesetormi-iile võib ette tulla sagedaminigi kui seni arvatud.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.