Priit Ennet
Puidufirma 住友林業株式会社 ja Kyōto Ülikooli koostöös kavatsetakse esimesed puukorpusega tehiskaaslased Maa ümber tiirlema panna juba aastal 2023.
Ettevõte ja ülikool katsetavad enne maa peal, kuidas puitmaterjal keerukas kosmilises olukorras kõige paremini vastu peaks. Millist liiki puud kasutama hakata kavatsetakse, on paraku ärisaladus.
Puust satelliitidega soovitakse leevendada kosmosekeskkonna saastet, mida tuhanded orbiteerivad tehiskaaslased tekitavad.
Praeguste hinnangute järgi tiirutab meie planeedi ümber umbes 6000 satelliiti, millest aga üle poole enam ei tööta. Need kujutavad endast niinimetatud kosmoseprügi ja üha suuremat ohtu seni veel töötavatele satellitidele.
Kokkupõrkel suurel kiirusel kihutava kosmoseprügiga võib peen tehnika kergesti tõsiselt kannatada saada. Selliseid vahejuhtumeid ongi juba ette tulnud.
Kuid teine oht, millele seni on vähem tähelepanu pööratud, tekib, kui satelliit taas atmosfääri naaseb ja seal põlema süttib.
Suurem osa satelliite on tehtud alumiiniumist või selle sulamitest, mis on äärmusliku temperatuuri ja tugeva kiirguse suhtes küll vastupidavad, kuid just seetõttu jääb neist põlemisel järele hulk pisikest alumiiniumipuru.
Puru jääb atmosfääri hõljuma ja võib olla keskkonnale ohtlik. Puust satelliit põleks aga atmosfääris üsna täielikult ära.
Puust satelliidikorpuse teine eelis oleks see, et ta laseb hästi läbi elektromagnetkiirgust, nii et antennid saab paigutada satelliidi sisemusse. See teeb satelliidi konstruktsiooni ja tööle rakendamise lihtsamaks.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.