Priit Ennet
Natalie Hempel de Ibarra Inglismaalt Exeteri Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kimalaste lende korjekohast tagasi pessa.
Nii kimalased ehk metsmesilased kui ka kodu- ehk meemesilased teevad tihtipeale nektarikorjelt naastes oma trajektoori sisse väikesi põikeid ja haake, et vaadata korraks uuesti tuldud teele tagasi ja jätta see paremini meelde.
On märgatud, et kimalased teevad neid meeldejätmishaake tihtilugu seda rohkem, mida enam nad külastatud taimeliiki nektariallikana eelistavad.
Nüüdsest uuringust selgus aga uudne tõsiasi, et suuremat kasvu kimalased omistavad korjepaiga mällu salvestamisele suuremat tähtsust kui nende väiksemat kasvu liigikaaslased.
Teadlased tegid mitmesuguseid katseid ja vaatlusi. Ühes katses seadsid nad üles kunstlilli ja tilgutasid nende õitesse suhkrulahust.
Selgus, et suuremad kimalased tegid tugevama suhkrulahusega õitelt naastes rohkem lennuhaake kui naastes nõrgema lahusega õitelt, väiksemad kimalased tegid haake mõlemal juhul ühe ja sama palju.
Teadlased pakuvad ajakirjas Current Biology oma tähelepanekule ka seletuse. Suuremad kimalased jõuavad kanda rohkem õietolmu ja -nektarit ning otsida sobivaid õisi pesast kaugemalt.
Väikestel kimalastel on kandevõime ja lennukaugus tagasihoidlikumad. Nii ei saa nad endale lubada õite suhtes väga valivad olla ning korjavad tolmu ja nektarit neilt õitelt, mis pesa lähistel leida on.
Väiksemad kimalased leiavadki endale rohkem rakendust pesa sees teha vaja olevatel majapidamistöödel, korjelendudele suunduvad aga rohkem siis, kui pere toiduvarud hakkavad otsakorrale jõudma.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.