Kui seda infot ses reas siit-sealt muuta, redigeerida, toimetada, kustutada või täiendada, siis saab ka olend selle võrra teistsugune.
Tänu tänavustele keemianobelistidele, aga loomulikult ka mõnelegi auhinnast ilma jäänule oskavad teadlased nüüd geeniinfot käidelda peaaegu niisama lobedalt nagu arvutiekraanil teksti.
Nobelistid on Saksamaal tegutsev prantslanna Emmanuelle Charpentier ning Californias toimetav ameeriklanna Jennifer Doudna.
Ilma jäänutest on vahest kõige silmapaistvam Massachusettsis talitav hiinlane Feng Zhang. Kõigi nende kolme teadlase töökohaks olevad teadusasutused on omavahel raksus geeniinfo muutmise uue meetodi intellektuaalse omandiõiguse pärast, mis võib olla väärt miljardeid.
Kuid tõsi on ka see, et Charpentier ja Doudna olid ikkagi rohkem meetodi avastajad, Zhang pigem juba avastatud meetodit edendanud leiutaja.
Meetod ise on aga juba toonud teadusele ja inimkonnale omajagu kasu, ehkki on loodud vaid kaheksa aastat tagasi. Meetodit, mille nimi on CRISPR, on kasutatud näiteks põllutaimede ja biokütust tootva pärmi omaduste soovitavas suunas muutmiseks. Muudetud on hallasääse geene, et takistada malaariaparasiidi levikut. Katsetusi on juba tehtud ka inimeste ravil.
Seni vahest skandaalseim seik tuli ilmsiks paari aasta eest Hiinas, kus üks teadlane oli muundanud inimloodete geene. Sündis kolm aidsi suhtes immuunset beebit, kuid teadlane pandi vangi.
CRISPRi nimeline geenimuundamismeetod pärineb tegelikult bakteritelt, kelle immuunsüsteem lõikab selle abil viiruse DNA tükkideks. Charpentier ja Doudna leidsid võimaluse, kuidas bakterirakus toimiv mehhanism üleüldise geenitöötlusvõttena kasutusele võtta.
Selliseid võtteid on kasutuses olnud teisigi, kuid CRISPR on kõigist teistest palju-palju täpsem ja tõhusam. Nüüd, võime öelda, on kogu eluteaduses alanud uus ajajärk.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.