Kui oleks võimalik ajas reisida – kuhu te siis rändaksite, kas minevikku või tulevikku? Selline mõtisklus on aegade jooksul sünnitanud hulga teoseid, küll raamatuid, küll filme.
Kõige esimene kirjanduslik kirjeldus ajareisist tulevikku – Herbert George Wellsi "Ajamasin" – ilmus 125 aastat tagasi. Kuidas kõlab see fantaasia tänapäeval?
Eesti keelde on romaani tõlkinud Kalevi Kvell, sellest loeb katkendeid Rasmus Kaljujärv (fotol).
Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Piret Pääsuke.
Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine. Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad. Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Anett Pillmann.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli "Lend saabumiseta". Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav "Ballaad pööninguvaimust". Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.