Enn Vetemaa romaanis "Kalevipoja mälestused" (1971) on eepose lugusid jutustatud humoristliku paroodiana.
Järjejutuna loeb neid Jan Uuspõld.
Kirjanik Aarne Ruben: "Eduard Vilde nägi, et rahvuslus saaks areneda sotsiaaldemokraatia pinnal."
01.05.2020
Eepos "Kalevipoeg" on läbi aegade inspireerinud looma väga eripalgelisi teoseid, eks ole selles ka rikkalikult ainest, millele toetuda.
Enn Vetemaa romaanis "Kalevipoja mälestused" (1971) on eepose lugusid jutustatud humoristliku paroodiana.
Järjejutuna loeb neid Jan Uuspõld.
Kriminaaljutt või kirjandusklassika, reisikiri või memuaarid – järjejuttude hulgast leiab kirjandust igale maitsele. Aeg-ajalt toimub ka alles ilmuvate raamatute degusteerimine.
Ettelugejateks on tuntud Eesti näitlejad.
Režissöörid Tiina Vilu ja Pille-Riin Purje, helirežissöör Külliki Valdma, toimetaja Anett Pillmann.
Järjejutt sündis koos Vikerraadioga aprillis 1967. RAMETO (raadio meelelahutussaadete toimetuse) initsiatiivil. Esimene järjejutt kõlas Vikerraadios 17.– 21. aprillil 1967, selleks oli saksa kirjaniku Günter Prodöhli "Lend saabumiseta". Juttu luges Gunnar Kilgas, kuid kahjuks pole see salvestis säilinud. Meie heliarhiivis on alles kolmas järjejutt, mis eetrisse jõudis – tšehhi kirjaniku Karel Michali humoorikas, aga ka õpetuseiva sisaldav "Ballaad pööninguvaimust".
Seda luges näitleja Heino Mandri, kes kuulus palju aastaid hinnatuimate ja ka populaarsemate raadioesinejate hulka.
Järjejutud on Vikerraadio eetris E-R kell 11.30 ja 22.30.
Raadioteatri koduleht asub nüüdsest Jupiteris.
Kirjanik Aarne Ruben: "Eduard Vilde nägi, et rahvuslus saaks areneda sotsiaaldemokraatia pinnal."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.