Plastmass ei ole oma loomult ju halb materjal, see peaks aitama meie igapäevast elu lihtsamaks ja mugavamaks muuta. Probleem tekib siis, kui plastmass satub pärast kasutamist valesse kohta ja hakkab reostama loodust. Seetõttu on mõistlik kogu plastmass eraldi kokku koguda ja seda võimalikult palju materjalina taaskasutada. Mida kokkukogutud plastmassidest teha saab? Ühest levinumast pakendi plastikust PET-ist, mida kasutatakse kosmeetika, kodupuhastustarvete, pudelivee ja toidupakendite tootmiseks saab taaskasutades, fliisi, fiiberjuhtmeid ja põrandakatteid. HDPE ehk kõrgema tihedusega polüetüleenist, mille sisse pakendatakse kodukeemiatoodeid, mootoriõlisid ja millest tehakse veetorusid ning mänguasju, saab taaskasutamisel näiteks prügikonteinereid, pliiatsitopse või aiamööblit. Hea kuumataluvusega polüpropüleenist, mis on säilituskarpide, joogikõrte ja ravimite pakendiks saab ümbertöötlusel suunatulesid, kaubaaluseid ja kandikuid. Ning ühekordsete nõude ja munakarpide tootmisel kasutatava vahtplasti polüstüreeni ümbertöötlemisel saab toota isolatsioonimaterjale, ventilatsiooniavasid ja uusi vahtpakendeid. Plastmasse on veel väga erineva keemilise koostisega ja tegelikult ei olegi meil tarvis kõiki plasti liike teada. Kõige olulisem on plastmass olmeprügist eraldada ja panna see plastmassi konteineritesse, küll jäätmekäitleja juba sellele uue elu leiab. Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Kristo Elias.
Reporteritund. Leinanõustamise korraldus Eestis
Lein ja lõplik hüvastijätt tabab inimest vähemalt kord elus. Kuidas ta sellega toime tuleb? Kui ta vajab leinaga toimetulekuks kõrvalist abi, kes seda pakub ja mis see maksab? Millest sõltub nõustamise tase ja kes seda kontrollib?
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.