aastal tekib kogu planeedil 50 miljonit tonni e-jäätmeid. Maailmas taaskasutatakse igal aastal vaid 20% e-jäätmetest. See tähendab, et aastas jõuab 40 miljonit tonni e-jäätmeid prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus puuduvad nõuetele vastavad käitlusvõimalused.
Eestis tekib hinnanguliselt 9000 tonni e-jäätmeid aastas, millest 4000 tonni kogutakse jäätmejaamade ja kogumispunktide kaudu kokku ning valdav enamus neist ümbertöötlemisel tekkinud materjalidest läheb ringlusesse.
Umbes 55% ehk 5000 tonni elektroonikajäätmetest liigub Eestis muid teid pidi ja nende materjalide ringlussevõtu kohta tootjad kinnitust anda ei saa. ja mittenõuetekohane käitlus suurendab meie kõigi ühist keskkonnakoormust.
Mida saaks iga inimene teha selle ökoloogilise jalajälje vähendamiseks?
Kõigepealt, kui ese on katki, ei tohiks esimene reaktsioon olla uut osta. Küsi abi mõnelt tehnikasõbrast tuttavalt – äkki on ese kergesti parandatav ja võid selle väikese vaevaga korda lasta teha. Nii ei pea sa võib-olla üldse uut eset ostmagi või saad nüüd korras asja edasi annetada või müüa.
Teine võimalus on viia ese sinna poodi, kust sa uue ostad. Elektri- ja elektroonikaseadmete maaletoojatel on kohustus tasuta tagasi võtta vana kasutatud kodutehnika, ehk kui ostad neilt uue seadme, peavad nad vastu võtma teise samalaadse. Väikeseid elektroonikaseadmeid peavad aga kõik elektroonikat müüvad poed tasuta vastu võtma isegi siis kui uut asemele ei osteta.
Kasutatud kodumasinad saad alati viia ka jäätmejaama või spetsiaalsetesse kogumispunktidesse. Vaata lisa kuhuviia.ee
Käituge mõistlikult ja olge keskkonnahoidlikud!
Sel nädalal toimetab "Rohesäutsu" Kristo Elias.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.