Vikerraadio oli 2015. aastal kuulatuim raadiojaam Eestis

TNS Emori Raadioauditooriumi uuringu andmetel kuulas 2015. aastal Vikerrraadiot keskmiselt 291 tuhat inimest nädalas (28% 12-74-aastastest Eesti elanikest). Eestlaste hulgas on Vikerraadio kuulajaid 39%. Päevas kuulas Vikerraadiot keskmiselt 209 tuhat inimest (20% 12-74-aastastest).

Eestlaste hulgas on Vikerraadio kuulajaid 39%. Vikerraadiot hindavad eriti kõrgema haridusega eestlased – 47% nendest kuulas Vikerraadiot. 12-24-aastaste Eesti noorte hulgas on Vikerraadio kuulajaid 12% ning 25-49-aastate hulgast kuulab jaama 31,6%.

Vikerraadio koduleheküljelt järelkuulati 2015. aastal saateid kokku 3 307 289 korda, kõige enam kuulati "Õhtujuttu", "Järjejuttu", saateid "Müstiline Venemaa", "Rahva teenrid" ja "Reporteritund".

Õhtujuttude niigi suurt populaarsust on kõvasti suurendanud Vikerraadio Õhtujuttude äpp, mis valmis eelmise aasta kevadel. Kokku kuulati 2015. aastal internetist õhtujutte üle poole miljoni. Kõige enam järelkuulati Ilmar Tomuski lastejutu "Kolmanda A kriminalistid" osa "Kribu ja Krabu. Suur Paul", millele järgnesid ajatud muinasjutud Punamütsikesest, Tuhkatriinust ja Okasroosikesest.
Lisaks vanadele tuntud muinasjuttudele kuulati palju ka praeguse aja kirjanike raamatuid, näiteks Kristiina Kassi "Käru-Kaarel", "Õpetaja Kusti kummitab", "Peeter ja mina", Piret Raua "Natuke napakad lood", Andrus Kivirähki "Sirli, Siim ja saladused", populaarne on ka "Kristiina, see keskmine", autor Leelo Tungal.

Lisaks nimetatud saadetele, olid 2015. aastal populaarsed 28. veebruaril toimunud Edgar Savisaare ja Taavi Rõivase vastasseis, suvise saate "Vallatud kurvid" osad naiste seksuaalsusest ja kaasaegsetest sekspidudest ja svingeritest, "Huvitaja", mis kõneles laste arenguhäiretest, "Ööülikooli" loeng hingehaigustest, aga ka "Vikerhommiku" lugu vanast raadiomajast leitud Valdo Pandi salvestisest metsavendadega.

Rahvusringhäälingu teised raadiojaamad on oma kuulajaskonda samuti kasvatanud. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on Raadio 2 nädalane kuulajaskond kasvanud 4000 inimese võrra. Veel suurema tõusu on teinud Raadio Tallinn ja Klassikaraadio, nende kuulajaskonnad on aastaga kasvanud rekordiliselt: 30 protsenti ja 32 protsenti. Klassikaraadio kuulajate arv oli värskes uuringus 54 000 ja Raadio Tallinnal 30 000 vanuses 12-74.

Raadio 4 oma 148 000 kuulajaga nädalas on Eesti populaarseim venekeelne raadiojaam, mille osakaal raadiokuulamise koguajast on 14,4 protsenti.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud