E-etteütluse võistluse varasemad tekstid. Vaata üle ja tuleta reeglid meelde!

Tänavu toimub populaarne e-etteütluse võistlus Vikerraadios juba kümnendat korda.
Siin saab tutvuda möödunud aastate tekstidega.

2017. aasta etteütlust saab teha siin.

2016

"Adalbert, paks koer, kohvi ja moosi ja mustasõstra-veinikastet pealikule ja kiiresti!" hõikas zombistunud kambüüsiülemale kipper Hillar Hurmav, mees, kel kallim igas Läänemere maade sadamas. Kõik mereaastahuvilised ja vegankruiislased tuleb Rohuküla-Heltermaa liinil ära vedada ning barkassiga Hari kurgus dokkimiseks pole aegagi. Mõtlik pootsman, käes mõttetu kirjaplokk, kannab tekimadrused järjestikku munsterrolli. Marssallik e-resident sooritab aga mängus egomaniakliku kontradmiraliga šahhi.

2015

Täna, emakeelepäevaeelsel reedel, kui muusika-aasta kevadiste dolce'de ja forte'de valjus on MP3-mängijas maha keeratud, kontsentreerun raadiodiktori kristalsele häälele. Võib vaid küsida, kas aasta artistide ja parimate uustulijate hulgas on ka uusi Mozarteid ja Pärte.
„Ah, tahaks juba kuulata Tšaikovski esimest klaverikontserti b-moll,” õhkaks apteeker Melchiorgi, võttes vastu nohus olevaid e-residente.
Mis seal ikka, käin hommikuti duši all, võtan aeg-ajalt nuhvli, oma nutika abimehe, ja kasutan sellegagi töötades kogu aeg kauneimat eesti keelt.

2014

Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailmameistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatikaeksamist. Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised - kõik on mulle kui pagi, korraks nuusata. Parem panen ette 3D-prillid, haaran furšettlaualt noriga suši ja konstateerin toomashendrikilveslikult: "Elagu Eesti!"

2013

Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus jüriöö ülestõusust ei leia kas või ühtainumat viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata – kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama? „Köhi, köhi, pappi!” leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede baptistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.

2012

Pressiteade
Tallinn, 14. märts 2012

Täna, emakeelepäeval, kirjutavad tuhanded eestimaalased e-etteütlust, mis on Tartu maratoni kõrval suurim üle-eestiline mõõduvõtmine, ja panevad proovile oma õigekirjateadmised. Nagu ürituse patroon K. J. Peterson märkis, ei osanud ta 19. sajandi algul, 20-aastasena, nii rohket osavõttu ette näha, ning see teeb talle ainult rõõmu. „Murelikkust tekitab see, et nii mõnigi astub võib-olla võistlustulle ilma piisava treeninguta ja jääb tempoga seetõttu kogu aeg hätta,“ nentis ta. Võitjatele on prestiižsed auhinnad välja pannud haridus- ja teadusministeerium; peaasi on siiski rõõm eneseületusest.

2011

Tere, Kristjan Jaak!

Ma Sulle kirjutan, oo poeet, siit varakevadisest sähvivsirendavast tulevikust. Mõtlen, et kui võiksid veel kord kas või üheks mis tahes hetkeks luulelikus fantasmagoorias leida ajalikkust, kas oleksid siis kogu aeg poeet või hoopistükkis programmeerija. Jõrm habemega rokipeer või rektor malbe, ehk kogunisti kiilaspäine ankur „Aktuaalses kaameras”. Või sootuks sportlane, bravuuritar buffet’s või teravkeelne rahvaesindaja. Võib-olla loeksid pangas eurosid ja sente neid, mis lõppeda ei taha. Ma usun, Sind on igaühes meist.

Südamlike sünnipäevasoovidega
Tatjana

2010

Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Igalühel on võimalik anda panus, et eesti keel saaks "laulutuules taevani tõustes üles igavikku omale otsida". "Lounge'i asemel," soovitas Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja, "oleks kohasem öelda sohvabaar." Üle-eestilist üleminekut eestikeelsele kontoritarkvarale lubas koordineerima hakata "Teeme ära! 2011" algatusrühm.

2009

Karl oli käinud Martaga juba poolteist päeva, alates eilsest, 15. märtsi pealelõunast. Armastus, konkreetne ja absoluutne, oli neid haaranud keset emakeeletundi, kui nad õppisid ortograafiareegleid. Pärast tunde jätkasid nad oma suhet MSNis ja saatsid ka SMSe, kuid sõnumid liikusid nagu aegluubis. „Skaibime parem,” messis Marta ning Karl vastas: „Jah, mu arm!”

2008

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga, sirp, lõika, alasile, haamer, löö! “Familiaarne tüüp,” konstateeris pensionär ja nõudis revanši. Tallinna Ülikooli eesti humanitaarinstituudis õpetatakse türgi keelt ja Jaapani ajalugu. Seenelkäik lõppes õpiku autorile seenekorvi ja inimväärikuse kaotusega.

Loe etteütluse võistluse kohta rohkem siit.


Esimeste aastate tekstide autor on Tartu Ülikooli emakeeleõpetuse professor ja vanemteadur Martin Ehala. Peagi liitusid meeskonnaga Peeter Päll (Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja), Maris Jõks (Postimehe keeletoimetaja-korrektor), Edward Kess (Brüsseli II Euroopa Kooli eesti keele õpetaja, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liige), Maire Raadik (Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja) ja tänavu veel ka Merilin Aruvee (TLÜ emakeeledidaktika lektor).

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar