Teadusuudis. Partkomeet tekkis tõesti pisipuru kogunemisel

Üks tuntumaid komeete on tänapäeval 67P/Tšurjumov-Gerassimenko. Tuntuks sai ta sellega, et tema juurde sai saadetud kosmosesond Rosetta ja komeedimaandur Philae. Veel on seesama komeet äratanud tähelepanu sellega, et ta on kokku seatud justkui kahest kamakast, üks natuke suurem, teine natuke väiksem, ja meenutab seepärast paljude vaatlejate arvates natuke vanniparti.

Nüüd on teadlased senisest enam aimu saanud, kuidas see komeet tekkis. Jürgen Blum Saksamaalt Braunschweigi Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid Rosetta ja Philae kogutud andmeid ning väidavad nende põhjal Briti Kuningliku Astronoomiaseltsi kuukirjas, et 67P/Tšurjumov-Gerassimenko on tekkinud väikeste tolmukübemete ja jääterakeste kokku kogunemise teel.

Seda on teadlased ka tegelikult ammu kahtlustanud, pidades üsna tõenäoliseks, et need väikesed ainetükikesed on oma – küll väga nõrga – gravitatsioonijõu toimel siiski ajapikku teineteise külge tõmbunud, kogunedes üha suuremaks ja suuremaks kuhjaks, millest lõpuks saigi komeet. Nüüd ütlevad Blum ja kolleegid, et tõenäosus, et see kõik nii juhtus, on tõepoolest väga-väga suur.

Paraku ei näita Blumi analüüs, kuidas 67P/Tšurjumov-Gerassimenko endale vannipardi kuju sai. Seega ei ole endiselt teada, kas komeedi kaks osist moodustasid varem ühtse kehandi, millest mingil põhjusel nikerdus välja nüüdne kummaline kuju, või kohtusid osised omavahel õrnal põrkel ja jäid kokku.

Priit Enneti toimetatud teadusuudised on eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud