Keelesäuts. Millest koosneb argument?

„Tema jutt ei olnud veenev, sest see polnud argumenteeritud.“ „Selles artklis pole ühtegi argumenti.“ Taolised laused on üsna levinud praegusel arvamise ajastul. Meile pakutakse iga päev palju seisukohti ja hinnanguid. Isegi uudised on tänapäeval enamasti selle kohta, et keegi kuskil midagi arvab. Kui öelda, et arvamus, kõne või kirjutis peab olema argumenteeritud, siis mida see ikkagi tähendab?

Argumendi tähendus on sõnaraamatu järgi „tõestusvahend“. Väitlusõpikutes on kirjas, et argumendi osadeks on väide, seletus, tõestus ja järeldus. Argumenteerimisega on tegemist siis, kui kõneleja kõigepealt arusaadavalt sõnastab selle, mida ta väidab; teiseks seletab, miks see tema arvates nii on; kolmandaks toob tõestuseks asjakohaseid näiteid ja lõpetuseks oskab oma seletuse ja näidete põhjal sõnastada kokkuvõtliku ja seostatud järelduse.

Mõistagi teevad avaliku kõnelemise veenvamaks ka kõneleja isiklik sarm ja kuulaja tunnetele rõhumine. Kuulaja pea sassi ajamine võib olla kõnelejale kiusatuseks. Argumenteeritud seisukoht koosneb aga kindlatest astmetest: kõigepealt „mida?“ ja „miks?“, siis „näiteks?“ ja lõpetuseks „mida saab järeldada?“. Mida rohkem argumendi osi endale teadvustame, seda enam saame keskenduda sellele, mida meile tegelikult öeldakse, ja mitte sellele, mida arvame kuulvat.

Sisukalt mõtestatud päeva kõigile!

Kuulake teisi "Keelesäutse" siin.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud