Keelesäuts. Presidendi algustäht

Endastmõistetavatel põhjustel on viimaseil nädalail olnud üks populaarsemaid sõnu meedias „president”. Enamasti on seda kirjutatud väikese algustähega, aga vahel ka suurega; kumb on õige?
Meenutagem siis, et just nagu „pagar” või „postiljon”, on ka „president” tavaline ametinimetus, mida vähemasti eesti keeles suure algustähega ei kirjutata.

Sarnaselt auastmetega (nt „major”, „kindral”, „admiral”), aunimetustega (nt „kuu lüpsja”, „aasta ema”, „aasta sportlane”), teaduskraadidega (nt „magister”, „doktor”) ja igasugu muude tiitlitega (nt „härra”, „proua”, „vürst”, „krahvinna”) kirjutatakse eesti keeles väikese algustähega ka ametinimetused (nt „president”, „direktor”, „professor”).

Keelekorraldaja Tiina Leemets on oma artiklis „Austus ei sõltu algustähest” osutanud, et ametinimetuste kirjutamine suurtähega on endisaja kantseleimentaliteedi jälg: paluja peab olema alandlik ja palutavat ülendama.

Muidugi on olukordi, kus sõna „president” – nagu iga muu amet või tiitel – tulebki ortograafiareeglite kohaselt kirjutada suure algustähega. Mõistagi lause alguses. Ja ka siis, kui ametinimetusest või tiitlist saab pärisnimi: tootenimi (nt Presidendi kohv, Vürsti täissuitsuvorst), kollektiivi- või ettevõttenimi (nt ansambel President, OÜ Major), hüüdnimi (nt klassi vanemana sai Paul hüüdnime President) ja nii edasi.

Erandlik on ka juhtum, kus presidendi all ei peeta silmas isikut või ametit, vaid Vabariigi Presidendi nimelist asutust ehk institutsiooni. Kuid isegi sel juhul sobivad suurtähed ainult juriidilistesse ja üliametlikesse tekstidesse.

Keelesäutsu autor on Priit Põhjala. Kuula teisi säutse siit.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud