Sõnasäuts. Voorus

Kõige esimene väljapaistev eestlasest sõnalooja on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kõige kuulsam ja huvitavam, aga ka kõige salapärasem Kreutzwaldi loodud sõna on 'voorus'.

Kahjuks on meie kirjakeele sõnavara arengut 19. sajandil ebapiisavalt uuritud ja meil puudub niihästi Kreutzwaldi kui ka teiste tolleaegsete sõnasepitsejate tegevusest ammendav ülevaade. Me ei tea täpselt, kui palju sõnu Kreutzwald on loonud ja kui palju neist on kasutusele tulnud — oskame vaid ebamääraselt öelda, et mitukümmend. Kõiki neid siin üles lugeda ei jõua, piirdume mõne näitega.

Kreutzwaldi loodud on näiteks sellised igapäevaseks saanud sõnad nagu 'hapnik', 'süsinik', 'harilik' ja 'omadus'.

"Voorust" on ta tarvitanud juba 1849. aastal, kui mitte varem: "Laplaste woruseks tulleb kita: wargus on neil tundmata." Kõige salapärasem on ta seetõttu, et siin saksa eeskuju puudub ja sõna taust jääb kõigi selgituste kiuste ikkagi pisut kahtlaseks. Kreutzwaldile oli see sõna ilmselt südamelähedane ja ta kandis hoolt, et Wiedemann selle oma suurde eesti-saksa sõnaraamatusse võtaks. Ühes saksakeelses erakirjas 1861. aastast on ta selgitanud, et on sõna 'voorus' tuletanud oma kodumurde sõnast 'vooras'.

Julius Mägiste on sõna 'vooras' pidanud tuletiseks sõnast 'voor', mis kõige muu kõrval tähendab ka korda. Võimalik, et see nii ongi. Sel juhul on 'vooruse' saladus lahendatud. Sõna 'vooras' aga on murretest dokumenteeritud üpris kasinalt ja äratab tähelepanu, et Kreutzwald on enam-vähem sellessamas tähenduses kasutanud ka hoopis laiemalt tuntud sõna 'voolas', nii et päriselt kahtlused siiski ei kao. Kõige originaalsem sõna 'voorus' päritolu seletus pärineb aga keeleteaduslikest kuluaaridest.

Nimelt on mõni terase vaimuga inimene tähele pannud, et saksa Jugend ‘noorus’ ja ja Tugend ‘voorus’ riimuvad, ja arvanud, et 'voorus' loodi selleks, et ka eesti keeles saaks seda sõnaga 'noorus' riimida. Tähelepanek on küll vaimukas, kuid selle kinnitamiseks puuduvad faktid: seni pole teada ühtki luuletust või luuletõlget, kus Kreutzwald oleks sõna 'noorus' ja 'voorus' riimidena kasutanud.

Allikas: Udo Uibo “Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid.”

Keiti Vilmsi rubriiki "Sõnasäuts" kuuleb Vikeraadio Vikerhommikus teisipäevast neljapäevani kell 7.25.

Kuulake Sõnasäutse siit.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Viimati lisatud