Ilus aasta 67. The Doorsi esimene album. Urmas Vadi

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mil Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist.
Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale.
Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates 6. märtsist 31. märtsini 2017 kell 8.50.

Urmas Vadi: "See oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Meie emad ja isad vaatasid kinos „Keskpäevast praami” või „Viini postmarki” ja lapsed telekast uut multikat „Jussikese seitse sõpra” ja meil polnud aimugi, et just samal ajal, aastal 67 ilmus ansambli Doors esimene album, mis kannab samuti nime „Doors”.
Mis muusika see siis oli, mida Doors tegi? Seda nimetati ja ju nimetatakse ka veel praegu psühhedeelseks rokiks. Seda plaati on kokku müüdud 20 miljoni. Kui aastal 2012 valis ajakiri Rolling Stone välja 500 kõige paremat plaati üle aegade, siis see album „Doors” ilutses neljakümne teisel kohal.

Juba laulude pealkirjade nimetamisest piisab, et paljudel hakkab kõrvus kumisema. „Light My Fire”, „The End”, ja muidugi „Alabama Song”. Mille sõnade autor on ei keegi muu kui vanameister Bertolt Brecht. Aga ilmselt nii Brecht kui Doorsi tüübid olid mõlemad tuttavad nii viski kui vikskibaaridega. Need laulusõnad on ikka jube head. Ilmselt muidu poleks poeet Jim Morrison neid ka laulnud.
Need sõnad on justkui lihtsad, palutakse Ali käest, et too näita, kus on järgmine viskibaar, kus on järgmine tüdruk, sest lõpuks me kõik peame surema! Seejuures aga ütleb see küsija – Al, ära küsi, miks. Ja põhjus, miks minna viskibaari, jääbki saladuseks. Laul kõlab ühelt poolt veidi deliirselt ja selliselt, et selles rütmis tuigerdab joodik otsides uut urgast, kus juua, aga teisalt on vastupidiselt sõnadele muusikas ja Doorsi esituses mingi veider lõbusus sees. Nii, et selle saatel saaks nii mõnigi vanapaar tantsu lüüa.

Morrisoni kohta liigub ringi meeletult legende, tänapäeval on tema hauaplatsist saanud Pariisi üks suuremaid vaatamisväärsusi. Massid voorivad sealt läbi, mõni ehk kallab ka ta hauale törtsu viskit. Mõni võtab haua lähedusest kaasa mälestusek kivikese. Kahel korral on lausa Morrisoni hauaplaat ja büst kaasa viidud."

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud