Peeter Helme: "See oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mil algasid esimesed moodsad väljakaevamised Kreeka Küklaadide saarestikku kuuluval Santorini saarel asuvas Akrotiris.
Juba sajand varem olid algul prantsuse, seejärel saksa arheoloogid seal ringi tuhninud ja ka üht-teist leidnud, kuid see, mis nüüd päevavalgele tuli, oli hoopis teises kaalukategoorias. Kreeka arheoloogi Spyridon Marinatose eeltöö, nn. arheoloogiline luure, oli osutunud sedavõrd täpseks, et 25. mail, vaid mõni tund pärast labidate maasse löömist tuli nähtavale ei midagi vähemat ega rohkemat kui terve linn.
Ja mitte lihtsalt mingi eelajalooline sadamaküla või suvaline asula, nagu varem arvatud, vaid nüüd kõigile tuntud Minose kultuuri õitsva keskuse varemed. Objektiivselt võttes polnudki linnake nii suur – seal võis elada kaks-kolm tuhat elanikku. Kuid säilinud ehitiste ja freskode erakordselt hea seis, leidude rikkalikkus ja praegu ikka veel jätkuvate kaevetööde põhjalikkus on teinud Akrotirist arheoloogilise kullaaugu. Kullaaugu, mis muide maksis ka kaevetöid juhtinud Marinatosele elu – nimelt kukkus viimane seal ühel müüril turnides surnuks ning Spyridon Marinatos ongi maetud oma kuulsaima leiu lähistele.
Kuulus on Santorini ehk Thera saar, nagu seda antiikajal tunti, ka tänu vandenõuteooriatele. Kas see ongi müütiline Atlantis, millest Platon kirjutas, küsisid vandenõuteoreetikud kuuekümnendatel ja küsivad tänagi. Küsigu pealegi.
Siiski pole Thera koos Akrotiri linnaga mitte tõend sellest, nagu puudunuks Atlantise näol oma ühiskonnateooriat kirjeldanud Platonil abstraktse mõtlemise võime, vaid käegakatsutav tõend inimvaimu lennukusest juba kolm ja neli tuhat aastat tagasi."
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.