Peeter Helme: "See oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mil need inimesed, kes kauboifilmidest ei hoolinud, kuulsid ilmselt esimest korda nime Ronald Reagan. Nimelt valiti 8. novembril juba mõni aasta varem näitlejakarjääri lõpetanud vabariiklane Ronald Reagan California osariigi kuberneriks.
Ta sai 57.65 protsenti häältest ning valimisvõidu tõid Reaganile kolm asja. Esiteks mitut aastat varem, 1964. aasta 27. oktoobril peetud kõne „Aeg valida“, kus Reagan teatas, et pole olemas valikut vasaku ja parema vahel, on vaid valida üles liikumise ehk üksikisiku vabaduse ja alla liikumise ehk totalitarismi sipelgakuhila vahel. Teiseks aitas Reaganile kaasa lubadus saata „heaolupätid tagasi tööle“, millega Reagan andis mõista, et ta ei hooli sotsiaalsest võrdsusest ja heaoluriigist. Ja kolmandaks tõotas Reagan „lüüa kord majja Berkeley's“. Viimase all pidas ta silmas California ülikoolis Berkeleys levivate Vietnami sõja vastaste meeleavalduste lõpetamist.
Kõiki oma lubadusi asus ta kohe ka kauboi väärilise energiaga ellu viima, pidades juba siis, oma esimesel ametiajal kubernerina silmas kaugemat eesmärki – saada ühel päeval Ameerika Ühendriikide presidendiks. Kuid sinna läks veel aega. Enne jõudis ta olla kaks korda California kuberner ning vanduda 1976. aastal alla Gerald Fordile, kellest sai Ameerika vabariikliku partei presidendikandidaat ja president. 1967. aastal oli see kõik alles kauge tulevik."
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.