Sel aastal ilmuvad ühise raamatuna ka Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" ja "Polkovniku lesk". Esialgu võiks ju mõelda, et miks on need monoloogid ja näidend ühtede kaante vahel. Vastus on lihtne, aga samas huvitav – selleks ühiseks jooneks on jõulised hullud naised. Ühelt poolt polkovniku lesk oma lendlausega "Arstid ei tea midagi!" Ja teisalt "Muhu monoloogides" suvitaja, kes on meile tuntud ka filmist "Siin me oleme". Loomulikult on selleks võimas naine, keda kohalikud kutsuvad Kohviveskiks, kes nõuab kõike, sest ta on nõukogude inimene ja Tallinnast. See Kohviveski on muidugi sellise mootoriga, et kui ta käima panna, tuleks põgeneda.
"Polkovniku lesk" on mulle aga kogu aeg tundunud surematuna, sest tal on tema staatus ja ta teab ise oma tervisest kõike kõige paremini, võimalik, et ta teeb ise endale ka operatsioone. Ilmselt on ta lesk seetõttu, et ta lihtsalt oma jutu ja volüümiga on oma mehe tapnud. Võimalik, et polkovniku lesk elab veel praegugi, ehk on isegi mitmeid kordi uuesti abiellunud, aga ju on ka need mehed tema jutu peale langenud. Ei hakka siin Juhan Smuulile psühhoanalüüsi tegema, et kas ta kartis suuri ja tugevaid naisi. Aga muidugi jääb üles küsimus, miks Smuul nii väga merele tahtis? Kas tema "Jäine raamat" ja "Jaapani meri" pole mitte sündinud sellest, et ta tahtis lihtsalt põgeneda?
Lõpetuseks kaks kirjandusloolist anekdooti Juhan Smuulist. Esimene – Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Smuul vaatab kahetsevalt oma Pobedat. Ka teised inimesed kogunevad vaatama Smuuli ja tema Pobedat. Viimaks Smuul lausub – tühja sest autost, aga pagasnikus oli kast viina.
Teine anekdoot - Juhan Smuul on oma Pobedaga sõitnud kaldast alla merre, Väiksesse väina. Ilmub välja miilits, kes tahab Smuulile trahvi teha. Smuul aga lausub – pole kellegi asi, kus ma oma autot pesen."
Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.
Kommentaarid
Alates 02.04.2020 kuvab ERR kommenteerija täisnime.