90 raamatut. 1929. Thomas Mann "Buddenbrookid"

Peeter Helme: "Eelkõige on 1929. aasta läinud ajalukku börsikrahhi aastana. Kuid „must neljapäev“ on alles 24. oktoobril. Kuni selle päevani on maailmas asjad korras. Või vähemalt näivad korras olevat. Jaanuaris jagatakse esimesed Ameerika Filmiakadeemia auhinnad Oscarid, raadiotest kõlab lõbus ragtime, kinolinasid asuvad vallutama Gary Cooper ja Greta Garbo, Euroopas on üheks suurimaks filmistaariks tõusnud tantsija Leni Riefenstahl.

Põnev on ka raamatute maailm. Jaanuaris ilmub Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutuseta“ – raamat, mis jagab Saksa ühiskonna kaheks vaenutsevaks pooleks, kellest üks näeb Remarque'is reeturit, teine aga sõjakoleduste ausat kujutajat, kes õiendab õiglaselt arved Preisi militarismiga.

Ka Nobeli kirjandusauhind läheb 1929. aastal sakslasele. 10. detsembril annab Rootsi kuningas Gustav V Stockholmi Konserthuset'is aukirja ja medali lübecklasele Thomas Mannile. Rootsi Akadeemia selgitus kõlab: „peamiselt tema suure romaani, „Buddenbrookide“ eest, mis on järjest võitnud tunnustust kui üks tänapäeva kirjanduse klassikasse kuuluvaid teoseid.“
„Buddenbrookid“ on selleks hetkeks vana raamat: ilmunud juba 1901. aastal. Võiks isegi arvata, et teos on liiga vana ning ehk isegi ajast ja arust. Räägib see põlvkonnaromaan ju rikka kaupmehesuguvõsa elust turvalisel ja kaugel üheksateistkümnendal sajandil. Mis on sellel pistmist aastatel 1914 kuni 1918 üle maailma rullinud Suure Sõja armidest tasapisi paraneva ühiskonna muredega? Ja ometi... Ometi on Thomas Manni „Buddenbrookid“ teos, mida õhinal loetakse ja mida muidugi ka tõlgitakse üha uutesse keeltesse – eesti keeles ilmub see suur põlvkonnaromaan alles 1936 aastal Jaak Kangilaski tõlkes. Milles seisneb siis Võluri – nagu Thomas Manni pereringis kutsutakse – geniaalsus?
Üks on selge – lohutust tema „Buddenbrookid“ just ei paku. On ju teose alapealkirigi „Ühe perekonna langus“. Kuid võib-olla just siia ongi koer maetud?
Majandusteadlane Hardo Pajula nimetab „Buddenbrooke“ üheks end enim mõjutanud raamatuks ning leiab, et teos on „parim näide sellest, kuidas tundliku, sõnasuutliku ja üldistusvõimelise natuuri esmapilgul võrdlemisi pretensioonitu lugu ühest väga väikesest sootsiumist [...] tõuseb võimsaks kogu lääne tsivilisatsiooni arengukäiku iseloomustavaks kujundiks.“ “Buddenbrookid” on ühtlasi ka liigutav hüvastijätt Esimeses maailmasõjas jäädavalt kaotsi läinud endise, madalate maksude ja küünlavalguse Euroopaga.“


Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris seoses ringhäälingu 90. sünnipäevaga 18. detsembril 2016.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud