90 raamatut. 1932. Peet Vallak "Omakohus"

Urmas Vadi: "Eesti sõlmib mittekallaletungilepingu NSV Liiduga. Ukrainas on samal aastal suur näljahäda, mille taga seisab Jossif Stalin ja tema korraldused. Erinevate andmete kohaselt sureb 7-10 miljonit inimest, peamiselt Ukrainlast. Aga samal aastal sureb Stalini teine naine Nadežda. Ametliku jutu järgi haigusesse, ebaametliku jutu järgi lasi naine kas ennast maha, või siis tegi seda Stalin. 1932 toimub ka esimene Veneetsia filmifestival.

Eesti raamatupoodidesse jõuab Tammsaare "Tõe ja õiguse" neljas osa. Andrese poeg Indrek on oma isa ja maaelu eest linna põgenenud, kuid sealgi pole parem. Vabariigi algusaastad, vohab tõsiklikkus, ebamoraalsus, ei au ega häbi. Indrek ei saa aru teda ümbritsevatest inimestest, kõige vähem oma naisest Karinist, kes ei saa ka ise endast aru.

Ilmub ka Peet Vallaku novellikogu "Omakohus". Kindlasti pole see Vallaku tähteos. Aga see on hea raamat, heade juttudega. On selge, et Vallak jääb Tammsaare varju. Üldse on Vallak kuidagi liiga varjus. Nii, et kohe natuke kahju hakkab. Sest jutud on tal ikka väga head. Tekib paratamatult küsimus, miks meie Peet Vallak pole maailmakuulus? Kõlab ehk veidi totralt, pole see Tammsaare kah maailmakuulus, olgugi, et me nii väga tahaks, nagu Nobeli preemiat Jaan Krossile. Aga ikkagi Vallak ja miks ta pole maailmakuulus?

Üheks väga heaks näiteks on Vallaku novell "Korvitegija Siimu õnn". Vallaku tegelased on enamasti kuidagi hädas, kas neil ei ole raha, või on nad lihtsalt vanunud ja kulunud, veidrate kinnisideedega. Aga võibolla siin on kah üks põhjus, mis Vallak pole populaarne, sest kes see tahab lugeda viletsusest ja hädast?

Korvitegija Siim, kes elab Tahkurannas, on samuti hädas, ta on vana, kunagi oli ta teinud kulpe, aga need ei tulnud enam tal hästi välja, siis hakkas Siim korve tegema ja käis metsas oksi varastamas, lõpuks jääb metsavahile vahele. Ühesõnaga olukord on ikka väga näru ja nutune. Lisaks sellele tuleb talle külla üks võõras, kes tahab öömaja ja süüa. Ja sööb selle viimasegi, mis vaesel Siimul on, ära. Võõras ütleb Siimule, et mis sa siin istud, sinu õnn ei ole siin, sa pead minema Pärnu sillale. Siim ei lähe kuhugi. Möödub aasta, võõras tuleb jälle külla, sööb Siimu uuesti paljaks ja kordab, et sinu õnn on Pärnu sillal. Siimu seis on juba nii hapu, et ta viimases hädas lähebki Pärnu sillale, seisab seal nagu loll. Viimaks tuleb politsenik, kes vaatab, kes siin seisab. Õnnetu Siim tunnistab üles, et ta seisab siin Sillal sellepärast, et üks võõras ütles, et siin ootab teda õnn. Politseinik naerab muidugi Siimu välja ja räägib talle, et tema näeb kogu aeg unes, et Tahkurannas on üks hurtsik ja seal hurtsiku kõrval on mütakas kivi ja seal kivi all on kuld. Ega ma loll ei ole, et mingi unenäo pärast hakkan kuhugi Tahkuranda minema! Siim saab politseist tulema, läheb koju ja kaevab kulla välja.

Neile, kes on lugenud Paulo Coelho raamat "Alkeemik", tuleb Vallaku jutt väga tuttav ette. Vahe on selles, et Coelho on oma jutu venitanud terveks raamatuks, lisanud sinna rännakuid ning eneseotsinguid, viirukisuitsu ja kulinaid. Coelho on oma raamatut müünud 83 miljonit eksemplari, Peet Vallak on aga justkui avastamata kuld kivi all."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris seoses ringhäälingu 90. sünnipäevaga 18. detsembril.

 

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud