90 raamatut. 1944. Jorge Luis Borges "Fiktsioonid"

Urmas Vadi: "See on üks jube aasta. Siin kiire kronoloogia sõjategevusest Eestis.
25. juuli Punaarmee Narva pealetung
26. juuli - 10.august Sinimägede lahing
10. august - 4. september Tartu pealetung
11. september Saksa vägede taganemiskäsk
14. september Tallinna pealetung
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna
28. septembril langes Punaarmee valdusse kogu Eesti mandriala
30. septembril vallutas Punaarmee Muhu saare
25. oktoobril alustas Punaarmee rünnakut Hiiumaale
19. detsembril vallutas Punaarmee Ruhnu saare

Mujal maailmas ei ole asjad paremad, Stalin küüditab miljon tšetšeeni ja ingušši. Saksa armee ohvitserid teevad Hitlerile atentaadi, aga Hitler jääb ellu. On selge, et kirjandus polnud esimene prioriteet ei lugejate ega ilmselt ka kirjanike jaoks.

Kuid sellest hoolimata ilmub argentiinlase Georg Luis Borgese üks olulisem novellikogu "Fiktsioonid". Ütlesin meelega „sellest hoolimata“, sest kui Kivikad, Remarque'id ja Hemingwayd kirjutavad oma ajast, ehk siis sõjast, siis Borges vastupidi, kirjutab nagu elaks ta kusagil teisel planeedil.
Toonane Argentiina polnud sugugi mingi tore rõõmus ja demokraatlik riigike. Tollal on Argentiina presidendiks diktaatorlik Juan Domingo Perón ja toonane režiim kujutas endast demagoolilist ladina-ameerikalikku rahvussotsialismi.

Et raha teenida, töötab Borges raamatukogus – ilmselt on saanud ta just raamatukogust mitmetele oma juttudele ainest. Ott Ojamaa kirjutab "Fiktsioonide" eestikeelse tõlke järelsõnas: Diktaatori truud teenrid leiavad, et Borges raamatukokku ei sobi ja pakuvad talle turuinspektori (lihtsamalt öeldes turukupja) ametikohta. Sel puhul korraldavad kirjanikud solidaarsuskoosviibimise, kus Borges lausub mälestusväärsed sõnad: „Diktatuurid õhutavad rõhumist, diktatuurid õhutavad orjalikkust, diktatuurid õhutavad julmust, kõige jälgim on aga see, et nad sünnitavad lollust.“
Nii et Borgesel on sotsiaalset närvi küll, aga see lihtsalt pole tema teema, ta tõesti pole niiöelda aja-kirjanik. Mis on tema teema – nagu konkreetse kogu pealkirigi ütleb – fiktsioonid, mingid hämarad saladused, labürindid, ja tihti on need seotud just kirjanduse endaga - niiöelda tõeline klaaspärlimäng. Aga seejuures pole Borges kuivik, tema fiktsioonid pole lihtsalt konstruktsioonid ja tema ideed pole külmad.

Üheks heaks näiteks on novell „Pierre Menard, „Don Quijote“ autor“, kus siis vähetuntud prantsuse kirjanik püüab kirjutada uuesti „Don Quijotet“. Ja seejuures ei taha see prantsuse vähetuntud kirjanik kirjutada teist „Don Quijotet“, tema eesmärk pole kopeerimine. Vaid ilma originaali vaatamata kirjutada kasvõi paar lehekülge, mis langeksid sõna-sõnalt kokku Cervantese teosega."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud