90 raamatut. 1986. Ott Arder "Mine metsa"

Urmas Vadi: Aasta algus on ikka väga jube. Jaanuaris plahvatab 17 kilomeetri kõrgusel Cap Canaverali neeme kohal USA kosmosesüstik Challenger. Seda plahvatust näevad oma kodudes kümned tuhanded televaatajad. Hukkub seitse meeskonnaliiget. Veebruaris mõrvatakse Stockholmi kesklinnas Rootsi peaminister Olof Palme. Palme oli just käinud kinos naisega, aga ilma ihukaitsjata. Aprillis toimub Ukraina-Valgevene piiril katastroof Tšernobõli aatomielektrijaamas. Milline on selle katastroofi mõju Eestile, selle kohta liigub erinevaid jutte.

Üks täiesti selge ja otsene mõju on see, et paljud eesti noormehed, kes teenivad aega nõukogude sõjaväes, saadetakse seda õnnetust likvideerima. Kestab endiselt Gorbatšovi alkoholipoliitika, karskus võtab maad, on neid, kes liituvad karskusühinguga, aga osa inimesi seisab ikka veel viinasabas. Ka puskariajajatel on nüüd rohkelt tööd.

Sel aastal ilmub kaks suurepärast lasteraamatut: Olimar Kallase koomiks "Seiklus Sekontias" ja Ott Arderi lasteluuleraamat "Mine metsa". Me kõik ju teame seda Ruja laulu "Metsa läksid sa..." Kui kuulata seda Arderi teksti Ruja esituses, siis nagu ei tulegi pähe, et see on lastelaul, pigem selline veidi naiivne ja helge laul sellest, kuidas keegi läks metsa, kohtas seal kedagi ja tuli metsast välja, aga toimunud oli muutus – "mühas mets meis mõlemas". Olenevalt kontekstist tähendus muutub. Näiteks read:

"Metsa läksin ma, metsa oli kauge maa,
tee peal kokku saime meie sinuga"

Siin lasteraamatus pole sel mingit erilist varjundit, ju saadi kokku sõbraga. Urmas Alendri esituses näib asi teine olevat. Kellega ikkagi saadi kokku? Ei tundu, et see olnuks naabrimees. Igatahes mingi õrn salapära siin juures on.

Mets läbib seda Arderi kogu. On luuletused nagu "Männid", "Kadakad", "Kuused", "Kastani saatus", on palju juttu ka loomadest. Kui Arderit ette kujutada, siis ta oli selline suur ja tugev tüüp, habemega, justkui metsavana. Aga sellest raamatust kumab igalt poolt läbi, et tema suhe loodusse on selgelt urbaniseerunud inimese oma, kelle jaoks mets on küll midagi kaunist, samas ohtlikku. Loomi vastandatakse näiteks teleri ja tolmuimejaga. Metsikut loodust linnaga. Selles "Tule metsa, mine metsa" luuletuses ütleb Arder, et metsa jääda sa ei saa, sa pead sealt ükskord ikkagi välja tulema. Motiiv kordub raamatu viimases luuletuses:

"Seisan metsa all.
Ja hingan. Sisse. Välja.
Seisan metsa all,
ei tule metsast välja.

Mets on taeva all.
Ja metsa all on maa.
Kes jääb kauaks metsa,
ei enam välja saa."

Ka see luuletus on selline, et ta võib küll laste oma olla, aga kui näiteks Jaan Tätte seda laulaks, siis ohkaks mõnigi ema ja vanaema, kui sügav see on! Ja ta on kah. Arder loob meie, kristlaste, jaoks ülinappide vahenditega kolm olulist tasandit. Esiteks maa kui muld, milleks sa saad, kui sa metsast välja ei tule. Teiseks mets kui maine rägastik, ja kolmandaks taevas kui paradiis.

 

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.

Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud