90 raamatut. 1955. Mika Waltari „Turms, surematu“

Peeter Helme: Tagantjärele võib öelda, et sel aastal liigub maailm vaikselt aga kindlalt pingelõdvenduse suunas. Kuid see on ainult tagantjäreletarkus. Tõsi-tõsi – jaanuaris teatab NSV Liit, et peab juba kümme aastat varem Saksamaaga de facto lõppenud sõda ka päriselt lõpetatuks, aprillis sõlmivad liitlased Austria riigilepingu (Österreichischer Staatsvertrag), millega pannakse alus sõjajärgse Austria omariiklusele ning augusti lõpus lahkuvad viimased nõukogude okupatsiooniväed Austriast. 

Aprillis sõlmib Jaapan rahulepingu Birmaga, mis märgib järjekordset sammu Tõusva Päikese Maa naasmisel maailma riikide perre ning oktoobris toimunud rahvahääletuse tulemusena ühineb vahepeal Prantsusmaa okupeeritud Saarimaa Lääne-Saksamaaga.
Samal ajal jätkuvad Hiina ranniku saartel lahingud Kuomintangi ja kommunistide vahel, Sudaanis puhkeb kodusõda, Istanbulis toimuvad kreeklastevastased pogrommid ning maailmas on lugematul hulgal liiklusõnnetusi, tulekahjusid, tornaadosid ja kõike muud koledat.

Eesti jaoks on märgiline aasta varem võimule tulnud NLKP keskkomitee esimese sekretäri Nikita Hruštšovi kahepäevane külaskäik Eestisse 17. ja 18. juunil. Ilmselt ei saa selle meelelahutusväärtust küll võrrelda Disneylandi avamisega Californias kuu aega hiljem, aga ikka parem kui mitte midagi.
Kirjanduslikus mõttes on tegu rikka aastaga. John Ronald Reuel Tolkieni sulest ilmub „Sõrmuste isanda“ kolmas osa ning kümne aasta eest rahvusvahelise kuulsuse tippu lennanud Mika Waltari avaldab järjekordne mahuka ajalooromaani. Raamatu pealkiri on „Turms, surematu“ ning selle tegevus viib lugeja viiendasse Kristuse-eelsesse sajandisse. Suhteliselt aeglase ja filosoofilise romaani tegevus keerleb etruski kultuuri allakäigu ümber.
Teoses avalduvad Waltarile omane melanhoolia, arusaam kõige kaduvusest ja üldised pessimistlikud meeleolud. Ainuke, mis jääb, on head sõbrad ja vein, paistab Waltari ütlevat. Siiski jääb õhku ka tunne, et midagi on veel, et see pole siiski kõik, et maailm ei koosne ainult käegakatsutavast. Ja see on lohutav sõnum kõigil aegadel, nii kindlatel kui ebakindlatel.
Teos ilmub eesti keeles juba 1959. aastal, kuid seda mitte Eestis, kus Waltari on keelatud, vaid Johannes Aaviku tõlgituna Kanadas. Eestis antakse „Turms, surematu“ välja alles 1996. aastal Uno Liivaku tõlkes."

Sari "90 raamatut 90 päevaga" on eetris iga päev alates 5. septembrist "Vikerhommikus" kell 8.50.


Muusika nimekiri
{{music.Info.STARTTIME | substringtwo}}
{{music.meta.AUTHOR1}} - {{music.meta.SONGNAME}} ({{music.meta.PERFORMER}})

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

Kuula veel

Viimati lisatud