Perepilt
Saade toob kuulajateni eheda kuuldepildi pereelust. Kõlavad intervjuud-vestlused pereliikmetega erakordsetest ja igapäevastest asjadest - peretraditsioonidest, kodustest töödest, lasteaeda minekust, vanavanemaks saamisest, rikkusest ja vaesusest, võimalustest ja valikutest, tülidest ja vaidlustest, kodustest isadest ja töötavatest emadest, jne. Värvi lisavad lõbusad juhtumid pere argipäevast.
Saate tegijad on Tiina Vilu ja Andres Noormets. Helirežissöör Maris Tombach.
Kuula laupäeviti kell 10.10, kordusena pühapäeviti kell 6.00.
Meile võid kirjutada perepilt@err.ee
Kuula saateid »
Foorum » Perepilt (172)
| Küsimused / kommentaarid | |
|---|---|
| ... 27.04.2013 kell 10:55 |
uskude ajalugu on sõdade ajalugu, ,kuiigi kõik on veeńdunud patsifistid? |
| Helvi Tallinnast 13.04.2013 kell 10:51 |
Olen üksiku inimesena mures,et lihtsad saiad on väga suured. |
| pudrud 13.04.2013 kell 10:49 |
Neli last sündisid üksteise järel. Igal hommikul tegin erinevaid putrusid, lapsed sõid ja peamiseks hommikusöögiks oligi pudru. Ühel pühapäeva hommikul mõtlesin, et teen üllatuse, teen hoopis pannkooke. Lapsed sõid ja olid rõõmsad. Aga pärast koogi söömist küsisid, et kas süüa ka saab. Loomulikult mõeldi putru! |
| Krista 13.04.2013 kell 10:44 |
Kui meie oma peres poes käies mitu-mitu päeva ette mõtleb, siis mõnikord juhtub, et elu tuleb vahele. Kas söögitegija ei jõua mõnel õhtusöögi tegemise ajaks koju või polegi ühel päeval kõht nii tühi, et tahaks midagi teha. Väikestel lastel kaob isu ära just sellel hetkel kui toit valmis saab ja mõnikord pole kokk eriti osav olnud ;). Mõnikord juhtub, et poest ostetud uus toode ei maitse nii nagu oleks oodanud. |
| Triin 13.04.2013 kell 10:42 |
Toidu sügavkülmutamisega ja hiljem taas üles soojendamisega on see probleem, et väheneb toidu väärtus. Meie jaoks on toidu väärtus kõige olulisem, pole ju mõtet süüa lihtsalt kõhu täiteks. Oluline on, et organism saaks toidust kätte vajalikud ained. Seetõttu teeme igal õhtul uue toidu. |
| Kalle 13.04.2013 kell 10:42 |
Mõistlik on planeerida oma kylmkapp säilituskarpidega. Tekib ruumi kokkuhoid ja absoluutselt säilib kõik kuni 2 x kauem. Õhu ja vedelikukindlad toidu säilituskarbid. Kes ei ole proovinud , see ei usugi))) Kilekotid ja lahtised nõud kylmikus on minevik)) |
| Janika 13.04.2013 kell 10:41 |
|
| Liina 13.04.2013 kell 10:41 |
väga õige teemasaade täna, aitäh, kuulan huviga! |
| Tuule 13.04.2013 kell 10:39 |
Kuulasin seda naist, kes jälle kurtis, et vene ajal oli paha elu. Mina olen sündinud sügaval vene ajal, 1953 ja nälga ma küll ei mäleta. Vanemad olid tavalised töö tegijad ja palgad olid neil pigem väiksed kui suured. Ka ise ei olnud ma näljas kui suureks sain ja ise juba vene ajal tööd tegin. Ja kes väidab, et ta kunagi toitu ära visanud ei ole seda ma uskuda ei suuda. Pika elu jooksul juhtub nii mõndagi.Loomuliklt õpetati mind toitu austama ja praegu tunnen ka ikka süüd kui mõni asi prügisse läheb, aga elu on elu, kõike 100% ette planeerida ei suuda keegi. |
| Toomas 13.04.2013 kell 10:37 |
Minu peres pole kunagi toitu üle jäänud nii et seda peaks minema viskama. Selleks on lihtne valem: too koju nii palju kui ära jõuad süüa. Poodi peaks minema nimekirjaga, mitte käima riiulite vahel ja korvi loopima kõike mis tundub vajalik. Nimekiri distsiplineerib. |
