HETKEL EETRIS
Päevatee*

P 19. mai
ETKNRLP
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31

Millist Eesti uudisteportaali Sa külastad kõige enam? (354)
uudised.err.ee
postimees.ee
delfi.ee
epl.ee
aripaev.ee
mitte ühtki neist
     
Muu variant:

Reporteritund

Tegemist on argipäeva Ã¼he tähtsama ja kaalukama saatega, kus keskendutakse sise- ja välispoliitikale, kaitseküsimustele, haridusele, ühiskonna- ja keskkonnateemadele. Tunnipikkust probleemsaadet iseloomustab argielu asjatundlik ning tasakaalustatud käsitlus. Eetris argipäeviti kell 14.05, kordus 19.05. Saatejuhid Lauri Hussar, Kaja Kärner, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe, Ahto Lobjakas, Neeme Raud, Arp Müller, Uku Toom, Tiina Jaakson ja Andres Kuusk. Kaastööd teevad ka ERR korrespondendid üle Eesti. Kuula saateid.

Kirjuta meile reporteritund@err.ee

Arp Müller  Peeter Kaldre  Neeme Raud  Aarne Rannamäe

 Uku Toom  Andres Kuusk  Lauri Hussar  



Kuula saateid »


Foorum » Reporteritund (1916)

Nimi*:

Kontakt:
Kommentaar*:

Küsimused / kommentaarid
asotsiaal
21.10.2011
kell 19:28

Nestor ei rääkinud tõtt, kui ütles, et Euroopas väärtustatakse inimest. Kui inimesed jätavad oma lapsed tegemata, siis ei väärtusta nad, ei ennast ega ka oma järglasi.

 
asotsiaal
21.10.2011
kell 19:25

Kui Arrak rääkis elust enne pensionisüsteemi kehtestamist, siis ta ilmselt valetas, kui rääkis, et siis pidi pere hoolitsema solidaarselt vaid oma pere vanurite eest ning vaikis maha, et pere pidi ka hoolitsema piisava hulga järglaste eest, kes vanemate vanaduses hoolitseks vanurite eest.

 
to laiem pilk
21.10.2011
kell 15:19

Sul on õigus, Arraku toodud arvud sobisid Nestori väite kinnituseks, et Euroopas väärtustatakse inimest rohkem. Hiljuti veel elasime riigis, kus inimest justkui väärtustati rohkemgi kui Euroopas (tasuta arstiabi, madalad kommunaalkulud, tasuta haridus ja lasteaed jne), aga elasime vaesemalt kui Euroopas. Poliitikud muidugi ei vaatagi nii kaugele kui majandusteadlane ja siis kui häda käes, siis otsime süüdlasi, miks keegi ei hoiatanud õigel ajal. Poliitik on selleks ajaks välja teenitud pensionil ja vakka nagu kult rukkis.
Kunagi pidasin sama ametit, mis Arrak ja igal sügisel ütlesin tudengitele, et mulle hakkate teie pensioni maksma ja soovitasin mõtelda, kes neile pensioni maksma hakkab. Selle küsimuse vastusest põigatakse kõrvale, pannes lootuse finantssüsteemile, mille usaldusväärsust näitas kolme aasta eest puhkenud finantskriis. Riikide võlakoorem on selline, et seda ei maksta ära kunagi. Seega on kogu finantssüsteemi (panganduse) näol tegu suure mulli või finantspüramiidiga, mis aeg-ajalt tükati või ühel hetkel tervenisti kokku variseb ja sellele pensionisüsteemi rajamine on ikka üsna riskantne.

 
reporteritunni kuulaja
21.10.2011
kell 15:11

TÄIESTI VALE on Nestori mõte lastetoetuste kohta.--- PEAVAD SAAMA KÕIK LAPSED OLENEMATA PERE SISSETULEKUTEST! Omavalitsuste sots. töötajad on selleks palgal, kes peavad teadma, kus ja kellel on abi vaja!! Koolitoit peab olema tasuta neile lastele, kelle pered on maj, raskustes. Olen näinud koolisööklas rikkurite lapsi toitu solkimas ja ülbitsemas. Õige on ikka toetada neid lapsi ja peresid, kellel abi vaja. M.Oviiril on õigus lõpetada laustoetamine. Nestor peaks siis hoopis võitlema ka ühtse EMAPALGA EEST!!

 
laiem pilk
21.10.2011
kell 14:54

Siin tuleb vaadata laiemat pilti kogu majandus-inimene süsteemis. Parimagi stsenaariumi korral normaalne töötegija talutavat pensioni ei saa saamagi. Esiteks poogitakse tööpensioni pudrukausi külge igasuguseid võõrkehadest manulisi ja üha innukamalt, mis tööpensioni mõtet moonutab veelgi.
Seetõttu tööinimene valib endale terendava vanaduse kaitseks perspektiivse lahenduse ehk töö sotsiaalselt kaitstuma välismaa. Kõik raskendab siinset olukorda veelgi. Siinjuures ähvardav pensioniea järsk tõus päris töötegijate lootust pensionile siin vähendab veelgi ja suund välismaale tundub samuti õigena. Meestel oma enamuses ei ole pensioni siin maal lootagi.

Siin eurosaadik Oviir tahab naiste palka tuua ülespoole, mis tähendab neile sisuliselt sotsiaalabi praegu, kuid ka alusetu koorem hilisemaks. Seega moonutatakse tööpensioni mõtet veelgi ja koorem pensionisüsteemile põhjendamatult raskeneb üha enam, sest sihtgrupp tarbib seda hüve 10-15 aastat kauem.

Saates Arrak demagoogiliselt märkis ameeriklaste vähest puhkust ja haiguspäevade vähest numbrit aastas. Ise taipamata andis ta täiendavad argumendid Nestori väitele, et Euroopa esimeseks prioriteediks on tööinimene ehk inimene üldse. Euroopas inimene on inimene, mitte ainult töörobot ja tervise eest hoolitsemine ning haigena tööl mitte käimine on OK, ohutus ja tööviljakus saab turvatud ja teised ei haigestu näiteks nakkusega grippi jne.

Arraku ülekiidetud lastetootmise idee oma absoluutsuses on samuti pisut imelik, kui me hädaajal ülemakstes nende "tootmist" pingutame end hingetuks ja samas meil on üle 100 000 töötu, lisaks veel samale arvule välismaale siirdunuile. Seega on meil inimesi rohkem kui ülearu? Majandusmehed-teadlased vist ei mõtle üle ühe-kahe sammu edasi? Midagi on nende jutus kapitaalsed mäda ja hägustamine käib. Miks?

 
Ema
21.10.2011
kell 14:46

MIKS?Üks mu lastest sai 18, miks mu perekond muutub kolmelapselisest kahelapseliseks riigi silmis? hiljem siis juba ühelapseliseks ja mis saab siis tulumaksuvabastusest???

 
Ants
21.10.2011
kell 14:37

Oh, miks te küll selle hirmsa Arraku saatesse lasite? Pevkur-Nestor-Tsahkna tahavad ju parimat - et rahvas elaks lillelises õnnes ja roosas rahus aga tema - see Arrak - tuleb peegliga vehkima! Et see olevat tõde! A kes seda tõde kannatab? Ikka tsirkust ja leiba on vaja jagada, sellest on rahvale küll!

 
Olev
21.10.2011
kell 14:30

Arvestada tuleb ka sellega, et kõrgeltarenenud ühiskonnas inimtööd tulevikus kõigile ei jätkugi, seda asendab masintöö. Kerkib ülesse uus küsimus - kuidas jaotada näiteks täisautomaattehase tulemit ?

 
oliver
21.10.2011
kell 14:28

Lõpuks ometi! Leidsime teema, milles nii koalitsiooni kui opositsiooni esindajad ühel nõul on ja häbematult valetavad. Masendav. Vaadake numbreid-rahvastikuprognoose ja näete, kuhu liigume. Aga jätkub pea liiva alla peitmine. Ainus lohutus on see, et mujal Euroopas jõuab see sotsiaalne-majanduslik katastroof veel kiiremini kohale ja löök saab olema palju valusam (sest summad on suuremad) ning toimub samasugune probleemi eitamine. Aga see on väga kehv lohutus...

 
vana mees
21.10.2011
kell 14:23

Pensionisammaste kõige hämaram lüli on fondide juhtimine. Fondijuhid on täiesti varjus olevad kujud. Seaduste tegijaid on suur hulk inimesi, aga tegelikult otsustavad asja väike hulk tegelasi, keda keegi ei tea, ei ole teada kuidas neid vahetatakse. Neid on ju üsna vähe ja tegelikult sõltub palju sellest, kuidas nad toime tulevad. Kui fondijuht saab aru, et üldine olukord halveneb nii, et enam fond ei kasva, siis ta laseb lihtsalt jalga ja ei vastuta enam millegi eest. Millegi pärast seda üldse ei arutata.
Nestori jutt on analoogne sellele, et suitsetamise kahjulikkusest ärge rääkige, sest kui suitsu ära tõmbad, ei juhtu veel midagi.
Pensionitõus 4% on muidugi enam kui ei ühtigi, kuid hindade numbrid on euroga tõusnud 1:10, seega on kolmandiku pensionist inflatsioon juba võtnud.

 
« eelmised | 1 . 2 . 3 . 4 . 5 . 6 . 7 . 8 . 9 . 10 . 11 . 12 . 13 . 14 . 15 . 16 . 17 . 18 . 19 . 20 . 21 . 22 . 23 . 24 . 25 . 26 . 27 . 28 . 29 . 30 . 31 . 32 . 33 . 34 . 35 . 36 . 37 . 38 . 39 . 40 . 41 . 42 . 43 . 44 . 45 . 46 . 47 . 48 . 49 . 50 . 51 . 52 . 53 . 54 . 55 . 56 . 57 . 58 . 59 . 60 . 61 . 62 . 63 . 64 . 65 . 66 . 67 . 68 . 69 . 70 . 71 . 72 . 73 . 74 . 75 . 76 . 77 . 78 . 79 . 80 . 81 . 82 . 83 . 84 . 85 . 86 . 87 . 88 . 89 . 90 . 91 . 92 . 93 . 94 . 95 . 96 . 97 . 98 . 99 . 100 . 101 . 102 . 103 . 104 . 105 . 106 . 107 . 108 . 109 . 110 . 111 . 112 . 113 . 114 . 115 . 116 . 117 . 118 . 119 . 120 . 121 . 122 . 123 . 124 . 125 . 126 . 127 . 128 . 129 . 130 . 131 . 132 . 133 . 134 . 135 . 136 . 137 . 138 . 139 . 140 . 141 . 142 . 143 . 144 . 145 . 146 . 147 . 148 . 149 . 150 . 151 . 152 . 153 . 154 . 155 . 156 . 157 . 158 . 159 . 160 . 161 . 162 . 163 . 164 . 165 . 166 . 167 . 168 . 169 . 170 . 171 . 172 . 173 . 174 . 175 . 176 . 177 . 178 . 179 . 180 . 181 . 182 . 183 . 184 . 185 . 186 . 187 . 188 . 189 . 190 . 191 . 192 | järgmised »




Looduse lemmikud - sari eesti loodusest. Kutsume osalema kuulajaidki!Looduse lemmikud - sari eesti loodusest. Kutsume osalema kuulajaidki!
Saade on eetris pühapäeviti kell 14.05