Reporteritund

Küsimus saate tarkadele:kui kaua peab siis ootama kuni koerapidajad targaks saavad. Kui palju lapsi nad peavad enne purema, et te aru saaksite, et te räägite asjast väga mööda. Seadused preavad olema karmid ja neid tulebrakendad. Probleem on ju et neid ei rakendata. Siit algab probleem.

Tänan,et vastasite.Küsisin seepärast,et EESTI KEELES EI OLE SEE NORMAALNE VÄLJEND! Pole vaja eesti keelt tobedustega muuta.

Jaan Sõrra ütles Reporteritunnis , et tema 10 ha isiklikus Natura 2000 metsas on keelatud ainult suvised tööd metsas.Siit järeldub, et tal on lubatud kõik raieliigid talvel.Huvitav, kuidas on talle kehtestatud nii leebed tingimused.

Kolmas Vabariik
Äsja välisministriks nimetatud Paet lendas kutsikavile peale Moskvasse piirilepingut alla kirjutama enne kui Riigikogu või väliskomisjoniga oleks rääkinud muutunud ja Eestit survestavast olukorrast.
Riigikogu pidas vajalikuks rõhutada Tartu rahu, mis esmakordselt tunnustas Kõrgeid Lepingupooli.
Moskva korjas oma allkirja tagasi.

Kui Venemaal tagumik sügelema hakkas, tegi Paet kõik, et Venemaale vastu tulla ja kolmas vabariik sünnitada.
Kaks lauset:
"Piirileping reguleerib ainult piirijoone kulgemist [taevast kukkunud] riikide vahel.
"Eesti ei nõua Saatse saabast ja Venemaa ei nõua Ida-Virumaad".

Harvaesineva ülbusega välistab Paet kõik kriitilised ütlused, mis pehmeolt üteldes on kuritahtlik:
Kuigi riikide piirid Euroopas on sõjaeelsega muutunud, ei ole pretsedenti, et Petseri venelased saatsid kõige suuremate lahingute ajal läbi rinde Isakesele palvekirja liita Petserimaa varsti loodava Pihkva oblasiga. Stalin oli meelitatud!

Kui Paet võtaks kätte Varese poolt omakäeliselt alla kirjutamata jäänud ENSV piirilepingu, mõistaks ta et merepiir jäi merekaartidel paika sel lihtsal põhjusel, et keegi ei viitsinud seletada miks suveräänse liiduriigi merepiir järsku hüppama peaks.

Moskvast tõmmatud mööda nimetuid ojasid ja metsaääri kulgenud maismaapiiri võis iga teehöövlimees, traktorist ja võsa omatahtsi muuta, aga Venemaa hakkas Ameerika ja Eesti ärimeeste abiga seda maasse rammima. Seega ei saa see joon olla tõsiseltvõetava piirilepingu aluseks.

Kuna pooltel ei ole territoriaalseid nõudmisi, ning piirileping ei reguleeri kaasmaalaste probleemi, on Tartu Rahu surnud ning õiguskantsler eksis.

Helgi, kes te küsisite Hannes Rummi käest mida tähendab 'päeva lõpuks'. Selgitan Rummi eest: 'päeva lõpuks' on kujundlik väljend, sellel pole tõesti mingi pistmist päeva lõpu ehk õhtuga. See tähendab pikema protsessi lõppu, tagajärge, midagi, mis juthub pikema protsessi tulemusena.

Ja see on täiesti normaalne väljend, olgugi et tulnud ingl keelest, mida eesti keeles kasutada.

Kas Hannes Rumm selgitaks,mida tähendab väljend"päeva lõpuks"?

Huvitav, et olete saatesse kutsunud vaid piirilepet pooldavad inimesed. Isegi teie arvamusuusingud on näidanud, et rõhuv enamus inimesi on taolise leppe vastu.
Eesti suurimatest erakondadest (suuruselt 4-s) on piirileppe vastu näiteks EKRE ja oleks võinud ka sealt kedagi kutsuda. Sellisel "arutelul" puudub aga nii üldse mõte.

Meie teemakohast avaldust saate lugeda siit...http://www.ekre.ee/eesti-ei-tohi-taganeda-tartu-rahust/
kuigi austet saatekülalised peaksid sellega juba tuttavad olema.

Aga kordamine on TARKUSE EMA. :)

Teadmiseks:

1. Eesti ja Vene FV riigipiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ning on koos Iseseisvusmanifestiga üks meie riikluse alusdokumentidest.

2. Kavatsetav uue piirilepingu sõlmimine kuritegeliku kommunistliku režiimi õigusjärglase Vene Föderatsiooniga on ÕIGUSTÜHINE ning otseselt PÕHISEADUSEVASTANE TEGEVUS.

3. Kuni Vene Föderatsioon pole hukka mõistnud kommunismikuritegusid ja ja neid teostada aidanud isikuid (kasvõi postuumselt) reaalselt karistanud, ning kannatanute ees AMETLIKULT VABANDUST PALUNUD ega okupatsiooniaastate eest kahjutasu maksnud, pole läbirääkimised selle riikliku moodustisega seaduslikud.

Tänan tähelepanu eest.

Mulle meeldis kommentaar, et IT valdkonnas saab Eesti keskmise palga kätte. Töötasin ühes IT suurfirmas (üks saatekülalistest oli seal ka ettevõttejuht!) ja üllatusüllatus, mina Eesti keskmist palka seal ei näinud, ka õpetajana töötades sain ma rohkem palka kui seal töötades. Närvikulu ülemuste poolt oli mõlemas kohas vähemalt samaväärne ja kaastöötajatest tundusid õpetajad mulle isiklikult toetavamad ja sõbralikumad (võibolla oli minu probleem siiski ennekõike mittesobivas tiimis?). Huvitav lihtsalt, et kuigi olen jätkanud ka IT alal tööd, siis kahjuks ei ole ma näinud Eesti keskmist palka seal. Jah tunnen ma nii neid, kes saavad antud valdkonnas tublisti suuremat palka, kuid tean väga palju ka neid, kes ei saa IT valdkonnas Eesti keskmist palka!
Miks siis selline väide, et seal on väga hea palk?