03.06.2012 11:20David Vseviov |
||
Müstiline Venemaa
Pühapäeviti kell 11.20, kordusena kell 21.20.
"Müstiline Venemaa" on pühendatud Venemaa ajaloole. Saate autor on David Vseviov.
3. aprillil 2010 tähistas Vikerraadio 43. sünnipäeva ning kuulutas välja kuulajate lemmiksaate, milleks osutus "Müstiline Venemaa". "See saatesari ei räägi ainult Venemaast, vaid räägib inimestest. Saade on ka nendest inimestest, kes valitsevad ja elavad Eestis. Näiteks Kalinin, Trotski, Stalin - me võime mõelda, ohoo, kas pole mitte sarnaseid inimtüüpe siinsamas Eesti pinnal ringi käimas; kas nende mõttelaad ei tule tuttav ette? See on mu salajane mõte, miks ma seda saadet teen. Ajalugu teevad inimesed ja inimesed pole eriti muutunud. Ajalool on aga kalduvus korduda," ütles "Müstilise Venemaa" autor David Vseviov.
2. detsembril läks eetrisse "Müstiline Venemaa" 500. saade. Juubelisaates jutustas David Vseviov Stalini juubelitest, nende tähistamistest ja Stalinile toodud kingitustest. David Vseviovi sõnul analüüsib "Müstiline Venemaa" võimu olemust ja seda spetsiifiliselt vene variandis, aga kaugeltki mitte ainult.
Vikerraadio kuulajad on "Müstilise Venemaa" korduvalt valinud oma lemmiksaateks. Saate fenomeni nimetamisel jääb David Vseviov tagasihoidlikuks, kuid sõnab: "Ehk kuulatakse saadet seetõttu, et paljud meist on selles ajas elanud teadmata, mida see aeg ja tema süsteem endast oma olemuselt kujutab. Üllatuslikult olen saanud rohkelt tagasisidet ka väliseestastelt, kes saadet järjepidevalt kuulavad."
"David Vseviovi erakordse kuulajamenu üks põhjus on kindlasti see, et ta austab sügavalt nii oma kuulajaid kui ka oma teemat ehk ajalugu. See austus paistab välja pea igast tema lausest," ütles Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus.
“Müstiline Venemaa” algas 1997. aasta veebruaris; idee autor ja 2003. aastani ka toimetaja oli koos David Vsevioviga Terje Soots. Saate materjalide järgi on ilmunud raamatusari "Venemaa – lähedane ja kauge" ja raamat "Bütsantsi keisrid". 2004. aastal pälvis David Vseviov saatesarja ja raamatute eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia.
TNS Emori andmetel on sarja ühel saatel ligikaudu 80 000 kuulajat. "Müstiline Venemaa" on Vikerraadio koduleheküljel ka üks järelkuulatumaid saateid, läbi aegade on sarja järelkuulatud ja alla laetud üle 600 000 korra. Selle aasta 26. veebruaril eetris olnud saadet Tšapajevist on järelkuulatud kõige rohkem.
"Müstilise Venemaa" 500. saadet saab kuulata siit.
Kirjuta meile viker@err.ee
Loe saadete tutvustusi ning kuula:
2011. aasta saadete tutvustused:
30.01.2011 Elatustasemest Venemaal 1930. aastate alguses. Defitsiidi järsust süvenemisest ja kaubaartiklitest, millest eriti tunti puudust.KUULA
16.01.2011 Atmosfäär Poliitbüroos. Milline olukord valitses Poliitbüroos 1920. aastate lõpus ja 1930. aastate alguses. Kui võrdsed olid Poliitbüroo liikmed ning milliste vahenditega Stalin neid mõjutas. KUULA
9.01.2011 Murranguaastad suurtest muudatustest, mis tabasid Venemaad 1920. aastate lõpust kuni 1930ndate keskpaigani. Veel räägime "Kultuurirevolutsioonist" ja "Kolmest heast aastast" ning sellest, mida tähendas Stalini loosung
"Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks".KUULA
2.01.2011 Kollektiviseerimise algusaastad. Ideedest, mis olid kollektiviseerimise taga ning sellest, kuidas neid ellu viidi. Masina-traktorijaamadest ning tabelkalendrist. KUULA
13.06.2010 Nikolai Buhharin. Räägime sellest, kuidas pärast XIV kongressi saab Nikolai Buhharinist partei juhtfiguur ja kolmiku Stalin, Zinovjev, Kamenevi asemele tekib kaksikliit Buhharin- Stalin. KUULA
23.05.2010 Suhted Nõukogude ladvikus Räägime sündmustest, mis eelnesid ja järgnesid XIII kongressile. Teravnenud suhetest Stalini, Zinovjevi ja Kamenevi vahel. Stalini soovist näidata ennast teoreetikuna ning seega Lenini interpreteeriana. KUULA
16.05.2010 Stalin oma tütre Svetlana pilgu läbi. Seekord räägime Stalinist tema tütre Svetlana pilgu läbi. Nende omavahelistest suhetest ja mängulisest kirjavahetusest, mis aitab mõista Stalini mõttemaailma. KUULA
9.05.2010 Jossif Stalini tütar Svetlana. Räägime Jossif Stalini tütar Svetlana elukäigust, tema õpingutest ning kõmulistest sammudest hilisemal eluperioodil. KUULA
2.05.2010 Vassili Stalini oletatav mõrv. Seekordses saates peatume versioonidel, mis väidavad, et Vassili Stalin mõrvati. Tugineme peamiselt Maksim Aleksašini raamatule ja tema versioonile, et Vassili Stalini tapmise taga oli KGB ja selle teostajaks Vassili neljas naine Maria Nuzberg. KUULA
25.04.2010 Vassili Stalini elu pärast isa surma. Vassili arreteerimisest ja 8 aasta pikkusest vangistusest. Veel tema elu viimastest aastatest ning surma põhjustest. KUULA
18.04.2010 Vassili Stalini elukäigust sõjajärgsetel aastatel. Tema kooselust Kapitolina Vassiljevaga. Veel 1952. aasta 1. mai lennuväeparaadist, mis lõppes Vassili Stalini tagandamisega sõjaväeringkonna lennuväe ülema ametikohalt. KUULA
11.04.2010 Maja kaldapealsel Vassili Stalini elukäigust sõjaastatel ning tema tagandamisest 1943. aastal. Veel räägime Vassili elupaigast Moskvas- "Majast kaldapealsel". KUULA
28.03.2010 Jossif Stalini ja Nadežda Allilujeva lastest.
Pikemalt nende 1921. aastal sündinud pojast Vassilist. Tema lapsepõlvest, raskelt kulgenud õpingutest ja edasisest elust pärast kooli lõpetamist. KUULA
21.03.2010 Sündmustest nõukogude võimu ladvikus pärast Lenini surma Juttu tuleb ajaloolaste erinevatest seisukohtadest, mis puudutavad Lenini testamenti. Veel võimalusest, et Lenin tahtis asendada Stalinit Jan Rudzutakiga. Samuti Partei XIII Kongressist 1924. aastal, kus trotskistid mõistetakse hukka. KUULA
14.03.2010 Stalini võitlus Lenini testamendi vastu Peatume erinevatel allikatel, mis kirjeldavad Lenini elu viimaseid kuid. Ühed neist väidavad, et Lenin oli täielikult paralüseeritud, ei suutnud kirjutada ega rääkida. Teised aga veenvalt tõestavad vastupidist. Räägime Lenini testamendist ja Stalini, Zinovjevi, Kamenevi võitlusest selle avalikustamise vastu. KUULA
7.03.2010 Elust Moskvas vahetult enne Lenini surma.
Otsustest, mis puudutasid inimeste argielu. Petrogradi ümbernimetamisest Leningradiks ning sündmustest, mis järgnesid Lenini matustele. KUULA
28.02.2010 Stalini ja Trotski vaheline võimuvõitlus. Räägime sündmustest 1923. aasta lõpus ja 1924. aasta alguses. Sellest, kuidas Trotski võimuvõitluses Staliniga panustab noortele - pöördub oma kõnedes nende poole, nähes neis peamist jõudu partei bürokraatiast puhastamiseks. KUULA
21.02.2010 46-e kiri. Räägime pingestunud suhetest 1923. a. lõpus. 46 bolševiku kirjast ja Trotski seostest kirja autoritega. Esimestest süüdistustest Trotski aadressil ning tema salapärase haigestumise põhjustest. KUULA
14.02.2010 Koopa koosolek. 1923. aasta suvel pingestunud majanduslikust olukorrast ja suhetest parteri ladvikus. Räägime niinimetatud "Koopa koosolekust", kus tehti ettepanek asendada peasekretäri ametipost kolmest liikmest koosneva poliitilise sekretariaadiga. Veel nendest argumentidest, millega Stalin selle ettepaneku lükkas tagasi. KUULA
7.02.2010. Stalin ja sport. Juttu tuleb Stalini huvist spordi vastu. Ka sellest, kuidas oli korraldatud spordialane tegevus N Liidus. Lühidalt ka kehakultuurlaste paraadidest. KUULA
31.01.2010 Lenini surma saladus. Räägime 1999. aastal ilmunud Juri Felštinski artiklist "Lenini surma saladus".
Veel peatume argumentidel, mis võimaldasid autoril väita, et Stalin oli otseselt seotud Lenini mürgitamisega.KUULA
24.01.2010 Kas Stalin võis olla Lenini mürgitaja? Seekordses saates peatume võimalikel seisukohtadel, mis on seotud Lenini surmaga ja kus väidetakse, et Stalin võis olla Lenini mürgitaja. Laiemalt paisati käibesse see versioon Trotski poolt 1940 aastal. Kuula
10.01.2010 Uus majanduspoliitika Venemaal Räägime NEP- ist, järeleandmistest põllumehele. Muudatustest, mis lubavad põllumajandussaadusi müüa. Reformidest tööstuses ja kaubanduses. Kuula
3.01.2010 Võimuvõitlus Venemaal 1922 a. lõpus ja 1923 a. alguses Kuula
20.12.2009. Mässu mahasurumine Kroonlinnas Seekord tuleb juttu Kroonlinna mässust ja selle maha surumisest. Räägime nendest meetoditest, mida bolševikud kasutasid sundimaks
väeosi Kroonlinna ründama. Vaatame, milliseks kujuneb mässust osavõtnute ja nende juhtide edasine elukäik. Kuula
13.12.2009 Kroonlinna ajalugu. Põhjused, mis
viisid mässuni. Kuidas Kroonlinna mässu käsitleti Nõukogude ajal? Sündmused, mis toimusid 1921. aasta märtsi esimestel päevadel. Kuula
6.12.2009 Lenini kiri kongressile Lenini kiri kongressile, kus ta iseloomustab kõrgeid partei tegelasi. Konflik Stalini ja Trotski vahel. Kuula
29.11.2009 SARJA 350.s saade: Sünnipäevasaate teemad: Stalini määramine peasekretäriks 1922. aasta aprillis; Valerian Kuibõševi elukäik; Stalini tehnilised sammud, mis sillutavad tema teed võimu tippu; juba 8 kuu möödudes ei jää Leninil märkamata, et Stalin on koondanud oma kätesse tohutu võimu. Kuula
1.11.2009 Räägime kaheksanda kongressi poolt 1919. aastal moodustatud poliitbüroost, orgbüroost, sekretariaadist, nende koosseisudest ja ülesannetest. Peatume vähemtuntud poliitbüroo ja orgbüroo liikmete elukäikudel. Kuula
25.10.2009. Büroo ja Sekretariaat
Saate autor David Vseviov räägib pühapäeval sellest, kuidas võim parteis koondub väikese inimgrupi kätte ja kongressi tähtsus pidevalt väheneb. Lisaks, kuidas keskkomitee moodustab igapäevase töö juhtimiseks poliitbüroo, orgbüroo ja sekretariaadi. KUULA
18.10.2009. Stalini ja Trotski suhted 20 aastate alguses
Seekordses saates räägime Lev Davidovitš Trotski tegevusest pärast kodusõja võitu. Tema huvist jahipidamise ja kirjanduse vastu. Veel tuleb juttu Trotski isikukultusest ja teravnevast konfliktist Staliniga. KUULA
11.10.2009. Trotski positsioon nõukogude hierarhia tipus. Juttu tuleb Lev Davidovitš Trotski tegevusest kodusõja aastatel, tema heast mainest rahva seas. Toome näiteid värvikamatest seikadest kodusõjas ja sellest, mis juhtus Trotskiga pärast kodusõja lõppu rahuajal. KUULA
4.10.2009 Stalin ning salapärased Anna ja Roza
Juttu tuleb Stalini salapärastest suhetest Anna Rubinsteini ja Roza Kaganovitšiga. Pikemalt nende persoonide teada olevatest eluloofaktidest. KUULA
27.09.2009 Stalin ja Nadežda Allilujeva
Seekord räägime Nadežda Allilujeva ja Stalini tutvumisest ja suhtest ning sellest, kas Stalinil võisid olla mõned sümpaatiad enne abiellumist Nadeždaga.Peatume Stalini asetäitjal rahvakomissariaadis Pestkovskil ja arutleme selle üle, kas Stalini ja Nadežda suhe oli võrdsete partnerite suhe. KUULA
20.09.2009 Jakov Sverdlovi salapärane perekond Seekordses saates tuleb juttu Jakov Sverdlovi elukäigust. Pikemalt tema vennast Lev Peškovist, kellest saab hiljem Prantsusmaa sõjaväekorpusekindral. Peatume ka Sverdlovi nooremal vennal Veniaminil ning teistel perekonnaliikmetel. KUULA
6.09.2009 Stalin Lenini esimese valitsuses Kuidas Stalini nimi sai laiemalt tuntuks alates 26. oktoobrist 1917, kui Lenin võtab ta oma esimesse valitsusse? Veel peatume Gruusiast pärit menševike juhtide Tserefeli ja Tšeidze elukäigul. KUULA
30.08.2009 Moskva aastal 1923
Räägime Moskva elust 1923. aastal, vastu võetud seadustest ja otsustest. Ettevalmistusest XII kongressiks ning diskussioonist selle üle, kes peab kongressil poliitilise ettekande. Lisaks sellest, milline pilt oleks meile avanenud, kui oleksime astunud 1923. aastal Moskvas trammi. KUULA
23.08.2009 Moskva aastal 1922 KUULA
16.08.2009 Kevad 1922 aasta Venemaal KUULA
9.08.2009 Loobumine sõjakäikust Berliini KUULA
2.08.2009 Berliini vallutamise plaan KUULA
26.07.2009 Bolševike revolutsioonilised plaanid Saksamaal
Seekordses saates peatub autor David Vseviov Kominterni aruteludel liitlaste otsingul Saksamaal revolutsiooni ajal. KUULA
18.07.2009. Nõukogude-Poola sõja lõpp. Räägime sellest et, Stalin keeldus täitmast poliitbüroo korraldust, mille tulemusena Nõukogude armee magas maha soodsa hetke Varssavi vallutamiseks. Poola kampaania tulemusena muudetakse Kominterni tegevust, suunates peamised jõupingutused revolutsiooni õhutamiseks maailmas ning järgmiseks ohvriks valitakse välja Saksamaa. KUULA
12.07.2009 Nõukogude-Poola sõda. Räägime sellest, kuidas pärast Pärsia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi krahhi pöördutakse uuesti idee juurde liikuda läände. Teeme juttu soovist viia ülemaailmne revolutsioon läände Poola kaudu. KUULA
5.07.2009 Bolševike maailmavallutuslikud plaanid Poolas. Seekord räägime sellest, kuidas pärast Pärsia Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi krahhi pöördutakse uuesti idee juurde liikuda läände. Teeme juttu soovist viia ülemaailmne revolutsioon läände Poola kaudu. KUULA
14.06.2009 Bolševike vallutusplaanid Indias. Räägime bolševike maailmavallutuslikest plaanidest Indias. Peatume Trotski poolt 1919. aasta 5. augustlil koostatud märgukirjal, kus ta analüüsib olukorda Euroopas ja Aasias ning teeb järelduse, et liikumine India suunas on punaarmeele tunduvalt jõukohasem kui liikumine Euroopas.
Peatume Aserbaidžaania, Armeenia ja Gruusia bolševiseerimisel. KUULA
Stalin ja Komintern 31.05.2009. Juttu tuleb Kominterni ja Stalini vahekordadest 1929. aastal pärast Lenini surma. Peatume pikemalt kuuenda Kominterni kongressil 1928. aastal, kui Komintern oli täielikult allutatud Stalini tahtele. Veel vaatame, kuidas Stalini soovide järgi kujundati Kominterni põhidokumendid. KUULA SIIT
Kommunistlik Internatsionaal. 24.05.2009 Räägime "Marseljeesi” ja “Internatsionaali” sünniloost, sõnade ja muusika autoritest. Peatume ka Kominterni poolt välja antud raamatul "Relvastatud ülestõus", mille üks peatükk käsitleb esimese detsembri 1924 aasta sündmusi Tallinnas. KUULA SIIT
Kevad 1918 aasta Venemaal 26.04.2009. Milline oli eluolu Venemaal kevadel 1918. aastal? Kuidas organiseeriti Asutava Kogu kaitset? Toome näiteid bolševike võimu kuritarvitamisest. Lühidalt pealinna üleviimisest Petrogradist Moskvasse. KUULA
Esimene Nõukogude konstitutsioon 19.04.2009. Kuidas nägi välja Moskva 1917. aasta novembri esimestel päevadel, tuginedes John Reedi raamatule "Kümme
päeva, mis vapustasid maailma"? Teos, mida Lenin soovitas lugeda, aga mis Stalini ajal polnud kaugeltki soovitatav kirjandus. Autor toob ära ka Moskava sündmuste ohvrite arvu, mis oli päris suur. Veel räägib sellest, et 1918. aastal hakkas nõukogude võim koostama uut põhiseadust. KUULA
Moskva aastal 1917 12.04.2009. Milline oli Moskva eluolu 1917. aastal? Kuidas reageeriti uudistele bolševike võimu haaramisest Petrogradis. Veel räägime relvastatud võitlusest bolševike vastu Moskvas. KUULA
Bolševike tegevus peale Oktoobrirevolutsiooni 5.04.2009. Kuidas bolševikud tegutsevad vahetult peale Oktoobrirevolutsiooni. Milliseks kujuneb Asutavas Kogus jõudude vahekord ning kuidas bolševikud on sunnitud Asutava Kogu kokkutulekut ikkagi lubama, kartes rahva pahameelt.
Veel tuleb juttu sellest, kuidas Asutava Kogu töö nullitakse ning lõpuks ta ka laiali saadetakse. KUULA
29.03.2009: "Aurora" kogupauk Talvepalee pihta. Räägime soomuslaev Aurora saatusest. Kuidas tekib
müüt sellest, et revolutsioon algab Aurora kogupauguga? Juttu tuleb ka Talvepalee vallutamisest ia inimestest, kes olid määratud seda kaitsma.
KUULA
22.03.2009: Stalini roll Oktoobrirevolutsiooni ajal Räägime Stalini tegevusest Oktoobrirevolutsiooni ajal. Temast kui suurest organisaatorist ja sihikindlast inimesest, kes kuulus tolleks ajaks juba professionaalsete revolutsionääride hulka.
Räägime, kuidas kolmekümnendatel aastatel hakatakse kujundama hoopis teistsugust pilti sellest, mis tegelikult juhtus. Siin mängivad suurt rolli raamatud, fotod, filmid. Olulisim neist on 1937. aastal ekraanidele jõudnud film "Lenin oktoobris". KUULA
15.03.2009: Stalin pärast Veebruarirevolutsiooni . Juttu tuleb Stalini tegevusest Veebruarirevolutsiooni järgsetel päevadel. Peatume natuke ka Verisel Pühapäeval ( 9. jaanuaril 1905 ) ja arutleme, kui palju inimesi võis nende traagiliste sündmuste käigus hukkuda. Püüame põhjendada, miks on käibel nii palju erinevaid seisukohti je arve. Kuuleme, mida Stalin tegi pärast asumiselt tagasitulekut. Kuidas ta sai ajaleht Pravda peatoimetajaks ja kuidas suhtus Lenini seisukohtadesse, mis kutsuvad koheselt Ajutist Valitsust kukutama. Stalin, erinevalt Leninist, oli arvamusel, et see võim jääb pikaks ajaks püsima. KUULA
8.03.2009: Stalini tegevus 1913- 1917 aastal . Juttu tuleb sellest, kuidas aastal 1912 saab Stalinist asjatundja
ja otsustaja rahvusküsimuste vallas. Avaldab ühe oma teostest "Marksism ja rahvusküsimus". 1913. aastal Stalin arreteeritakse ja saadetakse Turuhanski kraisse, kus ta viibib neli aastat.
Sellel perioodil ei osale ta revolutsiooni ettevalmistamises. KUULA
1.03.2009: Stalin ja sõprus . Seekord räägib David Vseviov A. V. Lunatšarskist ja tema tegevuse positiivsetest ja negatiivsetest asjaoludest. Juttu tuleb ka sellest, kas Stalinil võis olla sõpru ja kas neid surma saates oli tal ka mingeid südametunnistuse piinu. Peatume ka ühel näitel, kus ta tõi laagrist tagasi oma noorpõlve sõbra. KUULA
22.02.2009: Ultimatistid . David Vseviov räägib seekord veel ühest odzovistist - M.N.Pokrovskist, tema eluloost ja saatusest. Juttu tuleb ka bolševike ridades 1908. aastal tekkinud uuest grupeeringust - ultimatistidest ning nende peamistest esindajatest Krassinist, Šantserist, Aliksinskist ja Ljadovist ning bogoiskatelitest, kelle idee oli muuta sotsialism usuks. KUULA SIIT
15.02.2009: Aleksander Bogdanov. Seekordses saates räägib autor David Vseviov lõhest sotsiaaldemokraatide ridades. Tuleb juttu sotsiaaldemokraatlikust grupist "Odzovistid" ja nende peamisest juhist Aleksander Bogdanovist, kes oli tol ajal Venemaa üks väljapaistvam isiksus. Oli tuntud kui arst, majandusteadlane, bioloog, kirjanik ja revolutsionäär.
Ta vaidlustas paljud Lenini seisukohad ja 1923. aastal arreteeriti. Pärast vabastamist asutas Vereülekande Instituudi. KUULA SIIT
8.02.2009: Parvus pärast 1905 aasta sündmusi. Seekordses saates räägib autor Parvuse tegevusest pärast 1905. aasta sündmusi. 1910. aastal kolib Parvus Istanbuli, saab seal väga rikkaks ja mõjukaks meheks. Neil aastail puhkenud Esimeses maailmasõjas valib ta Saksamaa poole ning asub koostööle Saksa valitsusega. On kontaktis Leniniga ning toetab rahaliselt bolsevikke. KUULA SIIT
1.02.2009: A. Parvus kui 1905. aasta revolutsiooni mootor. KUULA SIIT
25.01.2009: Šmidt ja Parvus. . KUULA SIIT
18.01.2008: Bolševikud 1905. aasta 9. jaanuari veristes sündmustes. KUULA SIIT
11.01.2009: Stalin ja revolutsioonid. Seekordses saates peatub autor vaidlusalusel küsimusel, kuivõrd aktiivselt võttis Stalin osa 1905. ja 1907. aasta revolutsioonilistest sündmustest. Veel räägib Vseviov tol ajal kirjutatud Stalini artiklitest ja lühidalt ka soomuslaevast "Potjomkin". KUULA SIIT
04.01.2009: Stalini seotus pankade röövimisega. Seekordses saates räägib autor Stalini seotusest pankade röövimisega Venemaal. Veel tuleb juttu poolt- ja vastuargumentidest, mis pärinevad erinevatest allikatest. KUULA SIIT
28.12.2008: 1918. detsember Venemaal. Autor räägib, milline nägi välja detsember 1918. aastal Venemaal. Missugused olid inimeste mured ja rõõmud? Lühidalt ka 1928. aasta lõpupäevadest Venemaal. KUULA SIIT
21.12.2008: Nikolai Smithi pärand. Autor räägib Nikolai Smithi pärandist ja argumentidest, mis viitavad sellele, et
bolševikud võisid olla seotud tema surma põhjustega. Veel tuleb juttu bolševike tegevuse toetamisest. Röövimised, kallaletungid Simon Kamo juhtimisel ning tema seotus Staliniga. KUULA SIIT
14.12.2008: Nikolai Smith. Juttu tuleb noorest Nikolai Smithist, kes on üks Moskva rikkamaid inimesi ja kellest saab vabriku juhataja pärast oma isa surma. Pikemalt tema suhetest bolševikega. 1905. aastal saab Smithi vabrikust üks revolutsiooni keskusi. 17.detsembril 1905.aastal ta arreteeritakse. Vangistuses viibib ta 14 kuud. Enne vabastamist sureb Smith teadmata põhjustel. KUULA SIIT
7.12.2008: Sawa Morozov. Autor arutleb selle üle, mis ajendas Sawa Morozovit rahastama bolševikke. Juttu tuleb versioonist, et selle taga võis olla tema sümpaatia Maria Andrejeva vastu, kes oli bošlevike partei liige ja Leninile väga lähedane isik. Saates arutleb autor ka põhjuste üle, miks Sawa Morozov lõpetas elu enesetapuga. KUULA SIIT
Kuula saateid »
Foorum » Müstiline Venemaa (11)
| Küsimused / kommentaarid | |
|---|---|
| ajaloohuviline 19.05.2013 kell 13:19 |
Tegelikult tahaks pühapäeva hommikul juba midagi helgemat kuulda kui Stalini Venemaa järjekordseid õudusi. Liiga pikaks on läinud jutt ühel ja samal teemal. Piltlikult öeldes saame pühapäevahommikuse jumalateenistuse asemel kapatäie masendavat Vene kurjust. Kui palju kas või kooliõpilased teavad näiteks teiste naabrite või muude Euroopa riikide ajalugu. Kooliprogrammis libisetakse kõigest väga kiiresti üle. Paluks Saksa, Hispaania, Austria jne jne müstilist ajalugu! |
| õppemeetod 21.04.2013 kell 11:40 |
Võim milline tahes, teab sündmustes, mis sõnaga on nimetatav. Tunnistab mis Vseviovi veendumused ka. |
| olustaja 10.03.2013 kell 11:45 |
Mustas mullas oleme oodatud me kõik. Nii rikkad kui vaesed. Ei maksa mille pingutada küüniline olla ettekujutustes Vseviovilgi. Protsessis kui nähtav, mis peale NL lahkumist. Et inimkonna ajaloos meil nüüd tõendavad tulemused - lagunevad külad. |
| Ulrika 03.03.2013 kell 14:32 |
Suur tänu Müstiline Venemaa programmi eest! On olnud pönev kuulata seda ja aru saada minevikku :) |
| aldur mateeria seadusp 07.02.2013 kell 11:19 |
kuulan pidevalt uuringute otstarbetel ideoloogiliselt et aru- |
| Aivar 21.01.2013 kell 16:03 |
Tänan Teid nende saadete eest! Kuulan iga nädal algul uue saate arhiivist, samuti vanu saateid. Stailini-perioodi, teema raskuse tõttu, üle ühe korra kuulata ei jõu, aga Bütsantsi-aega (algussaated) neid on mõne aja tagant jälle tore avastada. Tänan selle saatesarja eest väga! |
| Riin 12.01.2013 kell 17:17 |
Minu lemmik saade. Meeldib, et David Vseviov nimetab ka allikaid neile, kes ehk rohkem tahavad mingi teema või inimese kohta lugeda. Samuti on hea, et jäetakse nö lahtiseid otsi ehk pakutakse välja erinevad teooriad mingi sündmuse kohta ega püütagi väita, et vaid üks kindel teooria on õige (usun, et ajalooliste sündmuste puhul on tegu puslega, kust jäävad alati mõned tükid puudu ja mõned üle). Jõudu! |
| nimetamissüsteemnipit 30.12.2012 kell 13:06 |
Lihtne võrrand teadmisega samastuda on nimetamise süsteemilt meil nimetada. Esimene nimetamine meil sõnastikes "A"-ga algab et. Ja kõik nimetamised kuni tähestiku lõpuni. Kus kui kuulata kelle tahes juttu ( Vseviovigi ), ilmnes fakt, et kõik nimetamised olid ammuilma ennem juba kirjeldatud. Ei ühtegi uut! Esines küll möödarääkimisi, nimetamistest kinnipidamist kus ei, isikupärane sofistika mida. |
| nipitiri 09.12.2012 kell 22:55 |
Kahju, et Vikerraadios ei leidu inimest,kes selle "ajaloolase" valedele piiri panks. Tänane , 09.12.2012, saade G. Pjtakovist algas järjrkordse valega. Vseviov väidab, et kirja Stalinile kirjuras Siseasjade RK esimehe asetäija Ježovi kirjaga. Ježov pole kunagi olnud SRK esimehe asetäitja. G. Pjatakov ei saanud olla peasüüdistajaks mingil protsessil, sest ta polnud prokurör. |
| reegel 09.12.2012 kell 12:05 |
Usaldus saab kadunuks, kui sehkendate sõnades. Saategi lakeideks. Et inimestel teadmissüsteem. |
| 1 . 2 | järgmised » |
|
