Uudis+ Lauri Varik, Arp Müller
11.12.2009 - 12:15
Koolireform on saanud piduri, vastamata küsimusi on liiga palju. Akadeemilise seisukohavõtu esitab TÜ haridusteaduskonna dekaan, hariduskorralduse dotsent Hasso Kukemelk (pildil). Ajaloolane ja Riigikogu liige Lauri Vahtre leiab, et usuleigus ja moraalne lõtvus on Eestis juurdunud juba liiga sügavale. Mida ette võtta? Veel ka Tartust lähtuvast lennuliiklusest, mis on käivitunud meeldivalt aktiivselt.
Välisteemades: kuidas reageerisid norralased Barack Obama otsusele mitte lõunatada Norra kuningaga ning lahkuda riigist kohe peale Nobeli rahupreemia kättesaamist. Jeruusalemma staatuse üle käivaist lõpututest aruteludest kõneleb Toomas Alatalu. Vene meedia ülevaate teeb kell 15.30 Kairi Leivo.
Pärast kella 16 räägime ühest edukast lõimumisprogrammist ja liiklusrubriigis talverehvidest, stuudios Rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.
Lisa kommentaar:
copy-paste, 11-12-09 20:06
hästi tabav (Pmees)
koolimees
11.12.2009 17:26
Ei Lukas ega keegi teine pole esitanud ühtegi argumenti gümnaasiumide lahutamise vajaduse kohta. Aimata võib, et riigil ei jätku lihtsalt raha väikeste gümnaasiumide ülalpidamiseks ja selleks on välja mõeldud kaunis retoorika. Argumente aga pole. Ka pressikonverents on täis õõnsat sõnavahtu, aga ei sisalda mingit arukat teavet.
Koolijuhtide väljaastumises pole olnud mingit põhikoolide halvustamist. Esitatud on rida kahtlusi, millele Lukas reageerib huvitava üleskutsega:"Kutsun kõiki koolijuhte, kõiki inimesi nägema üldist huvi ja seda, mis toimub kolme aasta pärast,» rääkis Lukas haridusministeeriumi pressikonverentsil. Mis siis toimub kolme aasta pärast?
Kolme aasta pärast väheneb gümnaasiumiõpilaste arv drastiliselt ning osade koolide gümnaasiumiosa lihtsalt kaob. Kui soovitakse protsessi kiirendada, võiks ministeerium lõpetada alla 60 (90) õpilasga koolide gümnaasiumiosa finantseerimise ning nendes koolides õppivad õpilased liiguksid suurematesse koolidesse. Toimivad koolid võiks rahule jätta. Siin ilmselt tuleb mängu poliitika, sest nende valdade valitsejad pööraksid IRL selja. Seda aga enne järgmisi valimisi (koguni kahtesid) lubada ei saaks ning siit ilmub mängu Lukase SUUR VISIOON. Hariduse tulevik Eestis ei tundu siin erilist rolli mängivat.
Ruusi demagoogia on eriti jahmatav: «See demokraatia on aga kurikaval asi selles mõttes, et kui me palume kõikidel kaasa rääkida, siis kõikide hääl ei ole võrdselt jõuline ja huvid tulevad mängu,» kõneles Ruus. Kuidas saab kindel olla, et praegusel hetkel kellegi huvid õppekava juures mängu ei tulnud? Õppekava lugedes on huviliste kõrvad kõikide põõsaste tagant selgelt näha!
«Nii on mul üleskutse meie pingerea parimatele koolidele ja parimatele direktoritele - hakake riigimeesteks, ärge mõelge ainult oma koolile, mõelge Eesti haridusele.» hüüatab Ruus dramaatiliselt. Õnneks seda koolijuhid ka teevad. Praegu hariduse ees sõnavõtvad koolijuhid tunduvad enam riigimehed olevat kui poliitikud HTM-st või parlamendist.
saarlane 11-12-09 16:26
gümnaasium on lapsele,kes soovib õppida ülikoolos.Suurem osa lapsi peaksid aga omandama eriala ja seleks tuleb kindlasti kodust kaugemale sõita . Need lapsed peavad küll ise hakkama saama. Kas gumnaasiumi lapsed on siis saamatumad?
Jaan Aruste 11-12-09 16:01
Elu Maal on kõigile vajalik hoidkem lapsed ikka kodu lähedale ja linnast eemal ...
Anonüümne 11-12-09 15:58
Haridusreformi idee esilekerkimine ei ole minu arvates seotud ainult laste arvu vähenemisega või rahapuudusega, vaid muutunud on on Eesti riigi prioriteedid ja väärtused. Haridus ei ole enam Eesti riigi prioriteet. Kõigile tuleb tagada võrdselt hea haridus ja kui vaja, siis raha ümber jaotada.
Kati 11-12-09 15:54
Korralikke häid maagümnaasiume ei tohiks küll lahutada, need , kes arvavad, et lapsed seetõttu, et käivad 1.-12. klassini ühes koolis, jäävad kitsa silmaringiga ja ei saa hiljem ülikoolis hakkama, ei tunne lihtsalt tänapäeva lapsi. Samas, kui põhikool gümnaasiumist lahutada, kaovad põhikoolist koos gümnaasiumiosaga ka õpetajad. Me vastupidiselt oodatavale ei suuda lastele pakkuda hea kvaliteetset õpet. Kohaliku maaelu edendamisel on gümnaasiumiõpilastel suur osa.
Marike 11-12-09 15:50
Arvan,et väga väikesed gümnaasiumid,kus 10 õpilast klassis, võiks ära kaotada. Aga ei saa aru, miks peab põhikooli ja gümnaasiumi lahutama, nad võiks ju koos olla nagu siiani.
Eeva 11-12-09 15:49
Paneme kõik koolid igalt poolt kinni
Kolime kõik inimesed Tallinna ja ühtlasi künname maanteed ka üle ja oleme õnnelikud?????????????????
mari 11-12-09 15:48
Mis vahe on gümnaasiumil ja keskkoolil?
Maie 11-12-09 15:43
Kuidas mõeldakse maal lahutada põhikool ja gümnaasium? On kaks valda, kus on praegu mõlemas gümnaasiumid. Ühes neist kaotatakse gümnaasium ja lapsed hakkavad käima naabervalla gümnaasiumis. Aga kas siis selles gümnaasiumis kaob põhikool, kuna põhikool ja gümnaasium tuleb lahutada.Või tuleb ehitada uus kool põhikooliks või saata põhikooli lapsed omakorda naabervalda, kus on põhikool. See oleks ju nonsenss!111
Toomas 11-12-09 15:42
saates kõnelnud vägisi targaks tehtud dotsent käis gümnaasiumis 16 km. praegu on see tavaline kaugus külakooli, pärast reformi on gümnaasium 60 kilomeetri kaugusel ja kooliliini pidi sõites üle 100 km.
vaeses eesti riigis põhimõttel üks miljon , üks univer *** ei paku t(ar)ü kunagi maal elamise erialasid ja neid tulebki mujalt otsida. eesti võttis nõukogude statistika trikid edukalt üle. näiteks kutsutakse roosiaeda 5 trefneri kulda ja 1 võru kuld, vaesuses salatakse teine võru kuld maha.
trefneris leidsid kõik talupoisid öömaja, mida praegu tü ei suuda ka riigikohalistele. isegi siis, kui gümnaasiumid oleksid ülikoolide kasuks proportsioonis üks kümnele, ei saaks ääremaa pois riigikohaliseks, sest tema aeg kulub sõidule ja lisaerialadele.
40 aastat tagasi pakkus ilmar reimani gümnaasium kutseõppes ehitaja, kaupmehe või lukksepp-treiali paberid, fakultatiivselt kirjanduse, matemaatike, keemia, füüsika lisatunnid, aga kohustuslik-fakultatiivne korjas lauluhäälega professorid füüsikatundidest ära.
nii tuleb ka nüüd valikainete konkurents ja valikut ei tule!
Helgi 11-12-09 15:30
Mina arvan,et maagümnaasiume tuleks siiski võimalikult kauem elus hoida,sest muidu väheneb maal veelgi töökohti ning üldse kooskäimise kohti.Kui just tõesti on õpetajad väga viletsa tasemega,siis tuleks sulgeda.
Aitäh Dave Bentonile selle malbe laulu eest.Oli tore seda jälle kuulata!
Elle 11-12-09 15:25
Õndsal nõukogude ajal teostati "koolireformi". Meie põhikoolist sai algkool. Sm. Kalju Luts kiitis - koolibussis saavad lapsed suhelda. Head suhtlejad olid need lapsed, kes kell kuus ärkasid ja mööda külavaheteed pimedas koolibussi peale vantsisid, et kella kaheksaks 15 km kaugusele kooli jõuda . Laar lammutas põllumajanduse, Ansip likvideerib koolid. Mida teeb järgmine valitsus?
Maainimesed võivadki "pimeduses" elada.
emma 11-12-09 15:23
Juba praegu käivad meie lapsed 25 km kaugusel keskkoolis, kui see suletakse ,on järgmised gümnaasiumid 65 km kaugusel Pärnus. Meie piirkonnast on päris palju lapsi kõrgkoolides ja üldine arvamus on -kes on õppimisest huvitatud ja ise hoolas, sellele ei ole maagümnaasium takistuseks
Laine 11-12-09 15:20
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.09.1999 määrusele nr 279"Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri", mis jõustus 01.07.2005 peab seaduse eelnõu seletuskirjas olema osa "Seaduse mõju". Selles peab selgitama seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, samuti muude mõjude kõrval ka mõjusid regionaalarengule jne. Seaduse eelnõu seletuskirjas taoline analüüs puudub. Miks ?
Maria 11-12-09 15:00
Kas gümnaasium on ettevalmistav etapp kõrgkoolile vöi lapsepõlve pikendus otsustusvöimetutele????????????? Kui see selge, saab edasi arutada:) Aga mida vähem maal haridust saab, seda vähem sinna ka inimesi jääb, sest tagasi tulla on raske.
arvaja 11-12-09 14:19
Selle teema valguses võiks võrrelda praegust kutse- ja gümnaasiumihariduse kättesaadavust maalastele Ametikoole ei ole nii tihedalt kui gümnaasiume ja peale põhikooli lõpetamist on 16 aastased maalapsed kogu aeg pidanud oma elukohast kaugel koolis käima, elama kodust eemal ja maksma transpordikulusid.
juku 11-12-09 14:01
Maakoole on vaja vaid omavalitsustele, et oma asjatamisi tõestada. Iga omavalitsuse eelarves on üle 50 % hariduse ja koolide jama. Et omavalitsus enda olemasolu õigustada saaks kisatakse nii nagu jõutakse, et haridus peab olema kohapeal kättesaadav. Muidugi on selline loosung jama.
Lastekoolitaja 11-12-09 13:22
Nii mitmeski piirkonnas on juba praegu probleem, et lapsel ei ole võimalik gümnaasiumis õppides igapäevaselt kodus elada, sest ühistransport on nagu on. Kõik minu kolm last on elanud gümnaasiumis õppides üürikorteris-üüritoas, sest koolide juures puuduvad õpilaskodud või ühiselamud või kuidas iganes neid nimetatakse. Ja uskuge mind - korteri või toa üürimine on väga suur väljaminek. Mure muidugi veel peale selle. Minu lootus, seoses reformiga on, et kui taolisse sundseisu (s.o, et ei ole võimalik kodulähedal last koolitada) satub rohkem peresid, siis hakatakse gümnaaasiumite juurde rajama õpilaskodusid, parandama transpordikorraldust ning neil peredel saab olema kergem kui minul oma laste koolitamisega.
kaasamõtleja 11-12-09 13:19
Minu arvates võiks lahku lüüa keskkooli ja gümnaasiumi. Keskool oleks neile, kes ei leia pärast põhikooli sobivat valikut ja läheb kutsekooli peale keskkooli. Gümnaasium on valik neile, kes soovivad edasi ülikooli minna. Mõistagi oleks õppekavad erinevad. Teine lahendus oleks see, kui põhikoolijärgne valik oluliselt laieneks.Praegu on see selgelt ebapiisav .Gümnaasium ei tohiks olla lastehoiuasutus, vaid valik õppida soovijatele. Haridusreformi eesmärgiks peaks ikka olema olukord, kus lastel oleks võimalus saada kaasaegses ühiskonnas toimetulekuks ja selle edasiarendamiseks sobilik võimetekohane haridus. Koolide sulgemine või avamine pole reform, vaid kõigest koolivõrgu korrastamine.
Malle 11-12-09 13:07
Mina ei poolda maagümnaasiumide likvideerimist, kui igasse klassi on vähemalt 16 õpilast.
Maagümnaasiumi laps peab ka oma kodukooli iga päev mitmeid kilomeetreid sõitma. Päevad venivad neil pikemaks kui vanemate tööpäevad, aga nad on turvalises kodukeskkonnas (aremad, haigemad) või oma kogukonna silma all (kellel käitumis- või õppimisprobleeme).
Meie oma perest on hetkel kaks poissi Tartu Treffneri Gümnaasiumis ja üks Tartu M. Härma Gümnaasiumis. See on olnud nende oma valik ja suur soov. Aga perele on see pannud väga suure koormuse, sest koolidel puuduvad õpilaskodud. Tuleb üürida elamispinda, suured sõidukulud. Noormehed peavad ise oma majandamisega hakkama saama. Lapsevanemana on pidev mure, kas nad on ikka terved, kas saavad hommikul õigel ajal ülesse, kas söövad õigel ajal ja piisavalt jne. Loomulikult ei helista ja ei päri ma neid asju neilt igapäevaselt, kuid see mure tiksub kogu aeg kuklas. Nad on läinud sinna kooli ÕPPIMA. Aga kas gümnasist peab juba suutma iseseisvalt ise oma elu elama?
Treffneris on suured klassid (36 õpilast), aga nad on kõik ise sinna trüginud eesmärgiga õppida, ja õpetajad saavad pühenduda vaid õpetamisele. Aga kui tehakse suured klassid igasugustest õpilastest, kas siis jääb ikka õppetase väga heale tasemele?
Peeter 11-12-09 13:02
Kogu teema ümber kangutaval seltskonnal on ilmselt meelest läinud omaenese keskkooliaeg.
Tuletage ometi meelde see elukogemus mis oli peale põhikooli ? Kas oli?
Arvamus põhikooli lõpetajast kui teadlikult elukutset ja kooli valida oskavast inimesest on sügavalt ekslik.
Põhikoolist kutseõppesse minek peab olema erandlik hädalahendus.
Kuidas on nii raske aru saada, et odavam on vedada õpetajat kui klassitäite viisi lapsi. Koolimaja hoonekulusid pole keegi poole sõnaga põhjuseks nimetanud.
Keskkooli miinimumsuurus peab olema 1 klass paralleelis, milleks on vaja kahte? Hariduse ühesugune kvaliteet pole argument, seda pole kunagi olnud ega saagi olema.
Mis puutub rahalisse kulukusse siis reformi eesmärk on lükata kulud riigi osast lapsevanematele: ühe õpetaja transpordi peaks hüvitama riik, klassitäie õpilaste elu- ja transpordikulud on vanemate kanda.
Rita 11-12-09 13:01
Maakoolist saab väga hea hariduse. Praegu pannakse kõik ühele võrdsele reale, aga nii see pole. Treffneri (mina lõpetasin tollase Tartu 1.Kk 45 aastat tagasi) tase on sellepärast eriskummaline,et seal õpivad ainult priimused, konkurss oli vist 8 kohale. Ei saa ju nii võrrelda, sest on ka tavalisi -keskpäraseid- õpilasi, ka neile on haridust vaja. Kus tulevad need ühiskodud, kes rahastab, jne. jne.
Arvaja 11-12-09 12:53
Olen samuti nõus, et pisikeste maagümnaasiumidaga peab midagi ette võtma. Näiteks väikelinnas, kus elan, on kaks gümnaasiumi, mis tõenäoliselt pannakse kokku. Juba mitu aastat on mõlemasse vastu võetud pearaha-lapsi, kes 11. klassi kevadeks välja kukuvad, põhiliselt ikka puudulike pärast.
Paha ei teeks ka õpetajaskonna üle vaatamine, kahe kooli kohta töötab kindlasti neid, kes koolis töötada ei tohiks.
Maagümnaasiumide kõrval on ära unustatud pisikesed põhikoolid. Mõnes vallas on neid kolm-neli, igas tegemist alatäituvusega, kusjuures koolide vahemaa on ehk max 15 km. Klassides kümmekond last, igal klassil veel klassijuhataja ka. Vat see on raiskamine, kui kooli ümber enam jätkusuutlikku kogukonda pole, aga teda ikka peetakse. Õpetajad lepivad kokku palgata puhkusele minekus, et vaid töökoht säiliks. Niikuinii see olukord kaua kesta ei saa, milleks siis see agoonia, mida nn lapsesõbraliku kooli nime taha peidetakse?
Mari 11-12-09 12:48
Kodule lähedased põhikoolid on paljudes kohtades juba suletud. Aega ja raha, mis kulub lastel sõitmisele ei arvesta keegi. Suletud on ka postkontorid ja kauplused. Tegelikult on see ju riigi regionaalpoliitika puudumine. Loomulikult pole midagi tugeva gümnaasiumi vastu. Kui nad linnades luuakse ja lapsed kõik sinna valguvad, on maagümnaasium tõesti määratud hääbumisele. Mingit piiri (!120) poleks vaja seada ja jõuga gümnaasiumiosasid sulgeda.. Inimesed otsustavad "jalgadega" nagunii
Aivar 11-12-09 12:37
Mina olen üks neist, kes liiga väikeste maagümnaasiumite sulgemist pooldab. Asi ei ole ainult hariduse kvaliteedis - ma üldse ei kahtle, et ka väikestes gümnaasiumides on tublid õpetajad. Asi on selles, et väga väikeses gümnaasiumis õppinud silma-, huvide- ja sõprusring jääb liiga väikeseks. Kui see laps pärast gümnaasiumi lõpetamist astub kõrgkooli, ei oska ta seal hakkama saada, elumere lained löövad üle pea. Väikeses gümnaasiumis utsitatakse-torgitakse pisut laisemat last tagant, ta saab tunnistusele küll head hinded, kuid kõrgkoolis sellist ninnu-nännutamist enam pole ja õppur kukub päris kiiresti välja.
Eeltoodu on puhtalt enda kogemuse varalt: lõpetasin maagümnaasiumi heade hinnete ja korralike tedmistega, kuid suures linnas ja kõrgkoolis sattusin täiesti teise maailma. Esimesel aastal jäidki õpingud pooleli ja kulus veel kolm aastat, kuni mõistus pähe tuli. Õnneks leidsin sõpradelt toetust ja suutsin uuesti alustada, kuid paljud kaaskatkestajad on tänaseks...
Mõege ometi 11-12-09 12:35
mis maksab 16 aastasele linna elamispinna rent + toit
ning lisaks JÄRELVALVE PUUDUMINE
maapiirkonnas hea kui miinimumaplka saab ,
kui laps käib kohu lähedal koolis ja elab perega kombineerime ots otsaga aga eraldi elades toiduraha küll pole kaasa anda
Kas maalastel võetakse gümnaasiumis õppimise võimalus?
Kutsekooli ka rahapuudusel saata ei ole võimalik, lisaks teismelisele maailma ahvatlused.....kas tekib alaväärtuskompleks või algab allakäigu trepp
Viive 11-12-09 12:34
Maagümnaasiume pole mõtet kinni panna.Kes ei taha õppida,see ei õpi,kool ei saa panna 16aastast noort inimest õppima ka siis,kui see asub linnas.
Mall 11-12-09 12:32
esinejat kuulates - on demagoogia, et gümnaasium on tasuta. Maalaps linnas on väga kulukas pidada, selles mõttes on linnalapsed alati eelisseisundis.
Kalmar Kurs 11-12-09 12:27
Väga eksitav ja avalikkust hirmutav on rääkida maagümnaasiumide sulgemisest! Näiteks minu kodukandi gümnaasiumi, Puurmani puhul on tõenäoline, et lihtsalt õpilaste puuduse tõttu gümnaasiumi osa sulgemine ei tähenda ju hariduse andmise, kooli kui asutuse sulgemist või valla väljasuremist. Oluline on tugev põhikool kodule võimalikult lähedal. Gümnaasiumil on omad kvaliteedinõuded ning selle pakkumiseks, õpilaste huvides, tuleb naaberomavalitsustel koostööd teha ja leppida kokku koolivõrk, põhikoolid ja gümnaasiumid, et mõlemad tasemed oleksid kvaliteetsed.
Mall 11-12-09 12:23
kui inimene on sunnitud sõitma, siis kuhu ta sõidab?
Nii õpetaja kui õpilane. Tartu-Tallinna ümbert (40 km? 50? 60?) muidugi Tartusse ja Tallinna. Kui on hea õpilane või õpetaja, siis leiab ka kooli. Kuidas see haridust võrdsemaks teeb?
Ja mis on võrdne haridus? Pane pikatoimeline laps lütseumi, võtad viimase eluisu ära. Lapsel on vaja võimetekohast haridust ja säraga õpetajat. Kuidas neid maakooli saada?
Küsimus 11-12-09 12:19
Küsige Lauri Vahtrelt miks kõige veendunumad ateistid on oma tegudes Jumalasse meeletult armunud?
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.