Uudis+. Arp Müller, Lauri Varik
01.12.2009 - 12:15
Tartu Ülikool alustas tegevust emakeelse rahvusülikoolina 1. detsembril 1919. aastal. Teisipäevases Uudis+ saates kuuleme intervjuud rektor Alar Karisega, juttu tuleb rahvus- või/ja rahvusvahelisest ülikoolist, TÜ kohast maailmas ja Eestis täna ja tulevikus. Seto lugu räägib Setomaa Valdade Liidu ja TÜ koostööleppest - intervjuu Aare Hõrni ja Sirje Siilikuga. Pille-Riin Raudsepp, Anna Tõnson ja Kaarel Tark, kes kõik õpivad Tartu Ülikoolis 2006. aastast, räägivad õppimisest ja õppevälisest elust TÜ-s. Õppetööst ja tudengielust esimese vabariigi ajal aastatel 1920-40 kuuleme otsestuudio külaliselt ajaloolaselt Toomas Hiiolt.
Lisa kommentaar:
Inga 01-12-09 15:55
Ehkki lõpetasin Tartu Ülikooli sügaval sovjeediajal, mis muidugi tõi kaasa ülikoolist kui vaimukantsist sõltumatuid iseärasusi õppeprogrammis, ei ole ma kunagi kahelnud, et see on mitte ainult parim ülikool eestis, vaid üldse ainus tõeline ülikool koos kõige selle sõna juurde kuuluvaga. Kõik muud hiljem ülikooli tiitli saanud õppeasutused on siiski ainult suundusmustega kõrgkoolid.
Mari 01-12-09 15:55
Hiljaks jäin :). Kommenteerimisega nimelt. Tartu Ülikoolist saadud haridusega olen väga rahul! Mäletan Oleg Muti loenguid jne. Pikemalt pole vist hetkel enam mõtet kirjutada.
vähem välismaalasi 01-12-09 15:52
Liiga palju tegeldakse ülikoolis välismaalastega, paljud asjad käivad juba inglise keeles, veel rohkem kui vene keeles oli, kuhu jääb eestikeelne terminoloogia jne.
Priit 01-12-09 14:06
Tänu ühe Eesti rakenduskõrgharidust pakkuva kooli moodulõppe-süsteemile on mul olnud õnne kogeda 4 õppeaasta jooksul nii Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli kui ka Eesti Maaülikooli õppemetoodikaid (~1 aasta igas ühes) ning sisekliimat. Tartu Ülikoolist rääkides on tegemist minu meelest liiga akadeemilist haridust pakkuva õppeasutusega, absoluutne lagi nende eelpool nimetatute hulgast oleks TTÜ, seejärel EMU ning alles siis UT. Teisalt muidugi ei saa tekkida kompetentset teadusalast inimressurssi, kui akadeemiline haridus nõrgema tasemega oleks. Aga kas meil on vaja nii palju akadeemilise kõrgharidusega inimesi? Loomulikult on tegemist minu subjektiivse arvamusega.
Jaanus1 01-12-09 12:17
veaparandused: luuleklubi, raamatukogu
Jaanus1 01-12-09 12:15
Tartu Ülikoolist sain üsna hea hariduse erialal. Kuna olin ka ise aktiivne, sain ka laiema silmaringi. Külastasin Orientalistikakabinetti, Kinoklubi, luulekluvi Vile, Kunstikabineti loenguid, eaamatukogu, erinevaid klassikalise muusika kontserte, üliõpilasürituste raames ka kergemuusikakontserte. Seda kõike pean vähemalt sama tähtsaks kui erialast haridust, seda keskkonda Ülikooli ümber.
jaanus 01-12-09 12:10
Pole ise Tartu Ülikoolis õppinud, kuid arvan olemasoleva info põhjal, et tegu on Eest parima kõrgkooliga, traditsioonide oss kindlasti kohe. Näiteks selline professor nagu Marju Lauristin, on oma üliõpilaste ja muu tegevuse kaudu muutnud meie riiki tsiviliseeritumaks. Üsna raske oleks tal olnud seda teha ilma ülikoolita. Kindlasti on selliseid teadlasi teisigi. Teadlane ilma ülikoolita on nagu vedur ilma rongita. Ta ei vea ju midagi muud peale enda edasi.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.