Uudis+. Riina Eentalu, Tarmo Maiberg
15.10.2009 - 12:15
Riigikogu võttis täna vastu muudetud kujul seaduse, mida on hakatud nimetama ka pronksiöö seaduseks. President jättis selle esialgu välja kuulutamata. Täna aga võeti seadus uuesti vastu.
Saatekülalise Uudo Timmiga Eesti Terioloogia Seltsist räägime metsloomade lisasöötmisest - on see hea või on sel ka halvad küljed? Juttu tuleb ka metsloomade marutaudivastasest vaktsineerimisest.
Eestis on õpetajaharidust antud 90 aastat. Missugune on õpetaja roll tänapäeval ning kuidas see muutub, sellest räägime Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži direktori Eve Eisenschmidtiga.
Käes on luuletaja Anna Haava 145. sünniaastapäev. Uurime, kuidas jäädvustatakse Palal luuletaja mälestust.
Välisteemad: Hannes Hanso selgitab Hiina-Vene suhteid ja Shanghai koostööorganisatsiooni tulevikku. Kaitseminister Jaak Aaviksooga vestleme Suurbritannia peaministri Gordon Browni eilsest esinemisest parlamendis, kus ta lubas briti vägede arvu Afganistanis suurendada.Rain Kooli toob uudiseid Soomest.
Foto: Postimees/Scanpix
Lisa kommentaar:
Ahto 15-10-09 15:51
Mingist lisasöötmisest selles tähenduses ei saa juttugi olla, kuna jaht käib ainult kommerts eesmärkidel, raputavad jahimehed vaid niipalju, et loomi püssi ette saada. Kuna metsloomade arvukus on tõusnud niivõrd suueks käivadki nad söögimuresid rahuldamas kartuli- ja vilapõllus ning metsa noorendikes.Ka lisasöötmine tuleks ette näha jahiseaduses.
Marika 15-10-09 15:25
Elan maal üle 20 aasta ja kogu see aeg hädas metssigadega. Sigade lisasöötmise teema on koguaeg probleemiks. Nimelt on jahimehed mugavad ja söödavad neid kohe pöldude ääres, et neil oleks lihtne sigu küttida. Samuti on sööda kogused nii väikesed, et seda võib nimetada sigade meelitamiseks küladesse aga mitte lisasöötmiseks Lisasöötmine peaks toimuma sügaval metsades ja eemal küladest, muidu hoitaksegi neid pöldude ligidal ning kui põllul vilja või kartulit siis maiustavad nad ju põllus.
Õun 15-10-09 15:21
Lisasööda andmise üle peaksid otsustama ikka asjatundjad, suvaline inimene ei tohiks küll midagi metsa viia. Meie viimase aja lumevaeste talvedega pole see aga vist üldse aktuaalne teema
Martin 15-10-09 14:17
Jõulude ajal tuleks ikka lisasööta anda nagu Savisaar oma farmis teeb.
Arvo Viltrop 15-10-09 14:01
Tere!
Kuulan praegu Teie saadet ja olen täiesti rabatud ebteaduslikest väidetest, mida esitab lugupeetud Uudo Timmi Eesti Terioloogia Seltsist, kes esineb saates eksperdi rollis.
Esimene vale väide on järgmine: Eestis on rebaste hulgas marutaud levinud aastatuhandeid.
Rebase marutaud hakkas Euroopas levima 1940-ndatel aastatel. Eestisse jõudis see viirus 1960-ndatel. Enne seda levis Eestis nn. linnamarutaudi viirus, mis rebasepopulatsioonis ei ole võimeline levima. Eesti oli 1940-ndatest kuni 1960-ndate aastate lõpuni täiesti marutaudi vaba maa, sest linnamarutaud likvideeriti eduka tõrjekampaania abil.
Seega on Eestimaa loodus e. rebasepopulatsioon vähemalt jääajast saadik saanud hakkama ilma marutaudita. Selles valguses on meie mõnede bioloogide mõttekäigud Eesti looduse kahjustamisest marutaudi likvideerimise läbi lihtsalt arusaamatud.
Teine väide- nn rebaste kärntõbi on ohtlik inimesele (see on muideks lesttõbi mitte seentõbi).
Haigust põhjustav sügelislest ei ole võimeline püsivalt koloniseerima inimese nahka. Otsesel kokkupuutel on võimalik kergekujulise ekseemi tekkimine, kuid lest ei levi inimeselt inimesele. Seega mingil määral on ohustatud inimesed, kes otseselt nakatunud rebasega kättpidi kokku puutuvad. Kuid tuletan meelde, et see risk ei ole võrreldav marutaudi riskiga, mis on surmav haigus.
Kolmas väide, et marutaud on efektiivne rebasepopulatsiooni arvukuse piiraja.
Ei vasta tõele, seda näitavad arvukad uurimused maailmas. Sarnaselt kärntõvega hakkab marutaud populatsiooni arvukust piirama teatud populatsiooni tiheduse korral (soovitan tutvuda Kendall'i teoreemiga). Seega kõigepealt peab rebasepopulatsioon saavutama teatud tiheduse et kui marutaud saaks hakata levima ja seda piirama. Seega arvukuse tsüklilised muutused säilivad olenemata marutaudi olemasolust populatsioonis. Miskipärast unustatakse ära, et 2000-ndatealguses oli meil ka rebaste ja kährikute arvukus väga suur, ometi marutaudiviirus oli populatsioonis olemas. Suur arvukus viis ka marutaudi epideemia tekkimiseni 2002-2004.
Oleksin väga tänulik, kui teeksite vastavad õiendused oma saates, et rahvale jagatav teave oleks ikka õige.
Ette tänades
Arvo Viltrop
Eesti Maaülikooli
veterinaar-epidemioloogia dotsent
Helgi 15-10-09 12:47
Minu vastus on eitav,kuid mitte ükskõikne.Kuna minu isamaa on Eesti,siis ma sooviksin,et siin valitseks loouslik tasakaal.Ma arvan,et selleks tulekski uurida,kui palju meil liigiti loomi on.Alles siis saab öelda,kas tuleb toita või mitte.Loomulikult sõltub see ka talvest.Minu maja elanikud toidavad aastaringselt tuvisid,kuid ma ei tea,kas see on otstarbekas.
well 15-10-09 12:40
Metsloomi toideti vene ajal talvel mõistlikult, vahepeal ei toidetud üldse, kuid praegu viiakse metsa üle mõistuse viljakoormaid. Vili, rapsiväljad, õunajäägid jm tähendavad seda, et jahimehed peavad metsas karja ehk metsloomi kariloomadena, arendamaks jahti, jahiturismi. Kuid lahtised kariloomad pistavad kinni noore metsa, kartulid ja tevad muudki pahandust. Seega ei saa söötmsie küsimusele vastata ei või jah.
vello 15-10-09 12:38
palju kära ei millestki.lisasöötmine on jahimeeste propaganda trikk.tegelikult on need toidukogused väga haledalt väikesed.seda ei saa nimetada LISASÖÖTMISEKS.eesti metsades elavate loomade toiduvajadus on suurem kui põllumajandusloomadel.alatud ja laisad jahimehed kasutavad vähest toitu loomade PÜSSI ETTE MEELITAMISEKS.ise veel nimetavad end HÄRRASMEESTEKS.
Nördinud 15-10-09 12:37
Kas tõesti on see neljapäevase kommentaari koht lolli loba ajamiseks. Kui Kivisildnik parajasti oma suure valimsikampaania tõttu ei saa segast peksta, leitakse järgmine tolategija. Rahvusringhääling peaks siiski ntukenegi eetri puhtust hoidma!!!
PS! No ei ole natukenegi naljakas -häbi on!
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.