Uudis+. Tarmo Maiberg, Lauri Varik
25.08.2009 - 12:15
Postimees koostas riigieksamite tulemuste põhjal koolide pingerea. Mida arvab sellest esikoha hõivanud Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer. Sel teemal ka tänane küsimus. Põllumehed nõuavad valitsuselt täismahus toetusi ja pole rahul kaupmeeste juurdehindlusega. Stuudios Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Setu loos kuuleme sinna kanti naasnud või elama asunud inimeste arvamusi.
Välisteemad: Eestis on visiidil Gruusia välisminister Grigori Vašadze. Riigikogu väliskomisjoni juht Sven Mikser kohtus temaga hommikul ja kõneleb kahe riigi suhetest kell 12.45. Kell 15.30 Itaalia uudised.
Pärast kella 16 räägime Tallinna loomaaia juubelist ja õhtusest kergejõustiku kuldliiga finaalist Kadrioru staadionil.
Lisa kommentaar:
lmrytbyk 28-11-09 18:26
[URL=http://thdkypqx.com]delwjwox[/URL] <a href="http://msjrkrzt.com">mxcabywp</a> qcemxomx http://toxqbydb.com qipsrinm blofgdkp
Martti 25-08-09 15:59
Edetabel ei näita kahjuks otseselt KOOLI TUGEVUST, vaid põhiliselt selle MATERIALI TUGEVUST, kes vastavasse kooli sisse pääseb.
Signe 25-08-09 15:59
Arvan, et selles tabelis ei ole midagi hullu. Ikkagi on huvitav jälgida millisel kohal näiteks meie kodukoha kool asub. Riigieksami tulemused ikkagi peegeldavad antud lennu tegemisi koos õpetajatega mingi tsükli jooksul.
anita 25-08-09 15:58
tihti visatakse 12-ndast välja et muidu viib keskmist alla aga oluline oleks ikka alustanutest lõpetanute protsent...kui võetakse sisse konkursi alusel ei ole õiglast võrdlust kõigiga
Jaanus1 25-08-09 15:58
eelmine kommenteerija Jaanus1
Anonüümne 25-08-09 15:57
Selge see, et nn. "nõrgemad" maagümnaasiumid ja põhikoolid toodavad häid õpilasi ka mainekatele gümnaasiumidele, ise on nad aga sunnitud ja kohustatud kõik vastu võtma. Lisaks ei lasta mõnes koolis nõrgematel õpilastel teatud riigieksameid teha, tõrjutakse ja ahistatakse nende soove.
Aga selge on ka see, et peale paremate õpilaste ja paremate õpetajate on eliitkoolides ka parem õpetamise süsteem.
Samas on teatud õpilaste (eriti tüdrukute) potentsiaal välja treenitud just kõrgkooli sisseastumise jaoks ja esimesel kursusel osutuvad nad sarnaseks või kehvemaks mõne halvema tulemusega "halvemast koolist" samale kursusele saanuga.
Anneli 25-08-09 15:54
Koolide järjestamine on vajalik, sest see aitab aru saada, kus iga kool parajasti asub. Siis saab edasi mõelda, kuidas edasi liikuda ja meetmeid kasutada, et õpilased saaksid paremaid teadmisi.
Palju sõltub loomulikult ka terve lennu võimekusest, kuid keskmine kooli tase tuleb võrdluses kindlasti välja ja see on hea. Tuleb osata ennast objektiivselt hinnata, pole mõtete pead liiva alla peita ja öelda, et oleme väike kool jne.
Kindlasti peaks mingi arvutuslik metoodika olema aastate vältel sarnane.
Peeter 25-08-09 15:54
hiljuti koostati linnade edetabel
mille poolest see erineb koolide omast?
HRpld 25-08-09 15:51
See on nö. kahe otsaga asi (kui mitte veel enantega). Kui me eeldame, et kõik koolid on absoluutselt võrdsetes tingimustes alates õpilaste IQ-st, elu-olu tingimusist ja lõpetades pedagoogide missioonitunde ja võimekusega, siis miks mitte edetabeleid ehitada. Kuid isegi spordis, kus ju ainult edetabeleid peetaksegi hinnangukriteeriumideks, pole need kaugeltki objektiivsed. Parimad tulemused saavutatakse parimas võimalikus keskkonnas parima võimaliku ettevalmistusega kasutades hetkel parimat metoodikat ja ka saavutadasoovija parimaid looduslikke eeldusi. Ühe kooli väärtust/headust saab hinnata alles aastate möödudes, kui on näha, kes/mis selle kooli lõpetanutest näit. 10 aasta pärast on saanud. Seega jäägu koolidest edetabelite koostamine pigem teisejärguliseks ja mitteametlikuks. Teatakse ju nagunii, millised koolid on tarbetult üles kiidetud ja kus on tegelikult väärt koolid...
Elle 25-08-09 15:00
Kuulasin ka HTG direktori Ott Ojaveeri kommentaare oma kooli kohta ja tundub, et seal gümnaasiumis on õppe-kasvatustöö kõik peensusteni läbi mõeldud ja koostöö sujub. Kool on tõepoolest pälvinud USALDUSE, sest nende eesmärk anda õpilastele võimalikult HEA haridus. See saab toimuda ainult oma kutsetöös heade õpetate ja õpilaskonna ühiste pingutuste nimel.
Edetabel riigieksamite põhjal on vajalik, s.o. motivatsioon ka vähemedukatele.
Birgit 25-08-09 13:58
Minu laps käib väikeses koolis. Kuna kool on pisike ja laste arv väike, siis selgelt ta ei saa kunagi edetabelitesse, ometi olen mina õpetajajate ja kooliga väga rahul. Minu jaoks ei oma edetabelid mingit tähtsust. Pigem jah edetabeleid tehes tuleks arvestada õpilaste arvu, nende rahulolu, keskmist hinnet ja eksamitulemusi. Huvitav millal hakatakse lasteaedade edetabeleid koostama?
Austatud Maie! 25-08-09 13:24
Olen täiesti veendunud, et on vaja koostada koolide edetabeleid. Kuid keskmise arvutamisel on edetabeli koostajad kapitaalselt eksinud. Näiteks igas koolis õpetatava matemaatika, füüsika või keemia riigieksamil mitteosalenud abiturendi kohta tuleb kooli keskmise arvutamisel 0 kirja panna. See ju nende abiturientide tulemus riigieksamil antud aines. Sellisel juhul koolide edetabel kajastaks juba tegelikku pingerida.
Praegu on koolid võrreldavad vaid kohustusliku eesti keele riigieksami järgi.
Anonüümne 25-08-09 13:12
Jätkan pooleli jäänut. Sama kehtib ka tasemetööde kohta, alates 3.klassist.
Anonüümne 25-08-09 13:08
Pingerida teha, see on täiesti vale! Koolid on juba oma laste poolest nii erinevad.Näiteks on maakoolides lapsi, kelle "koduks" ongi kool, seal teevad õpetajad lisaks õpetamisele ka n.ö. ema töö ära(puhtad riided, laps et oleks söönud, puhanud, jne.) ja seda ei saa ju kuidagi mõõta mingis edatabelis!? edetabelite koostamine kehtib ka ta
Maie 25-08-09 12:30
Tere!
Olen täiesti veendunud, et pole vaja koostada koolide edetabeleid. Tean konkreetset juhtumit, kui abituriendil ei lubatud valida riigieksamiks matemaatikat, sest see viivat kooli keskmist alla.Vastsel juhul ähvardati, et kool hoopis lõpetamata jääb. Tegu oli muidu üpris keskpärase kooliga, mis sel aastal tublisti ülespoole tõusnud
joosep 25-08-09 12:28
milleks ja kellele need vajalikud on?? niigi teada ju...
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.