Uudis+. Mall Mälberg, Lauri Hussar
29.07.2009 - 12:15
Tänase saate avaloos uurime, kas Politseikooli sisseastumiskatsetel kehtestatud võrdsed nõuded meestele ja naistele on sooline diskrimineerimine. Sõna saavad sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna nõunik Kätlin Sander ja Politseiameti politseidirektor Tarmo Miilits. Sel teemal on ka tänane gallup. Kell 13.10 teeme juttu Europarlamendi saadiku Indrek Tarandiga ning uurime, kas tal on plaanis kohalikel valimistel tulla Tallinnas välja oma valimisliiduga. Muuhulgas räägime Tarandiga ka uue Euroopa Komisjoni moodustamise ümber tekkinud kahtlustest ja kõhklustest. Saates tuleb veel juttu Tartu raudteejaama käikuandmise probleemiderägastikust.
Välisteemad: Euroopa Komisjoni hiljutine raport tööpuudusest Euroopa Liidu riikides - Marko Mihkelson selgitab. Neeme Raua intervjuu investeerimispankur Indrek Kaselaga, kes õpib New Yorgis filme tegema.
Foto: PM/Scanpix
Lisa kommentaar:
Pille 29-07-09 15:57
Aga loomulikult! Sama tuleks teha ka piirivalves. Mis toimub meie piiril? Piiril turvab (peaks n.ö. turvama peale passikontrolli) teisi ameteid nagu tolli, fütot jt piirivalve, kellele on antud relvad. Aga kui keegi piiripunktis lärmab ja füüsiliselt jõudu kasutab, on piirivalve näitsikud hirmunult laua all ja teiste ametnike elu jääb ikka ohtu.
Grete 29-07-09 15:57
Mulle tundub, et paljud kuulajad ongi aru saanud, et raskused võrdsustatakse, mitte ei tooda proportsiooni kasvuga.
Sportlased ei pea viskama üheraskuseid kuule ja hüppama samale kõrgusele- kuna naised ei suuda heita samu raskuseid, selleks nad viskavadki kergemaid.
Naispolitseinikke peab olema, kohe kindlasti! Kuid politseiniku amet eeldab ülihead füüsilist vormi ja suuremat füüsilist vastupanuvõimet.
Siiri 29-07-09 15:47
Nn. soovolinikud on oma jutuga ammu rappa läinud!
Peeter 29-07-09 15:31
Täiesti õigustatud. Esimene julge, kes näitab võrdõiguslastele, kuhu viib nende võitltus, kui naised meestega võdseks teha. Huvitav on tulevikus jälgida näit. OM i, kus enam ei ole meestele ja naistele eraldi alasid, vaid kõik võistlevad sõbralikult koos.
Aimi 29-07-09 15:22
Tere!
Absoluutselt nõus Jyriga.
Mihkel 29-07-09 14:59
Kätlin: kooli ju minnaksegi selleks et ennast arendada!
LOLLUS!
Siis võiks ülikooli ka igasugusseid lasta - hiljem õpid.
Arvestades ka, et saatesolijal oli ilmselt aega ka ette valmistada oma esinemist on tegemist IMBETSIILSE argumeendiga.
Elle 29-07-09 14:06
Selline küsimuse püstitus, kas politseikooli sisseastumiskatsetel kehtestatud nõuded-normatiivid meestele ja naistele on diskrimineerimine, pole korrektne! Kumbagi tuleb vaadelda eraldi ja üldfüüsilise arengu taustal! Kehakultuuriteaduskonda sisseastujatel on ka nii meestele, kui naistele erinevad kehalised katsed, normatiivid, mida arvestatakse. Mees on ikka mees ja naine on naine, nii bioloogilises kui ka füüsilises kontekstis! NEID tuleb vaadelda põhimõttel: TERVES KEHAS TERVE VAIM! Noortel inimestel on arenguvõimalusi kui palju!!!
Jyri 29-07-09 14:03
Tere,
Teie küsimus on suts valesti küsitud - ei nõuta ju võrdset, nõutakse proportsionaalset. Tiba naljakas, et keha massiga (see rinnalt surumine), kuid mingi iva näib selles olema.
Kuulasin huviga "võrdsus"-voliniku (või-mis-ta-seal-oligi) sõnavõttu Teie eetris ja ka Tarmo Miilitsa kommentaari. Nentisin ka hämmastusega seisukohtade sõltuvust ametist, mida inimesed peavad.
Pätt aga vist sellest ei hooli. Miski minus ütleb, et narkomaan või muidu rahutu korrarikkuja on nõus kohtlema nii nais- kui ka meespolitseiniku ühtemoodi. Sealjuures ta (vist) voliniku arvamust ei küsi...
Sestap peabki vastu saama ühtemoodi. Sõltumata soost, nahavärvist ja usutunnistusest. Vastavalt situatsioonile.
Muidu ma hakkan kartma, et minu politsei ei kaitsegi mind. Ja see, kas minu riigi politsei on võrdõiguslikuse voliniku meelest OK, see mind suurt ei huvita. Pea-asi, et kaitseks.
Milleks soovin politseinikele palju jõudu! Nii otseses, kui ka ülekantud mõttes.
Reet 29-07-09 14:00
Mina tunnen ennast küll kindlamini, kui koera valvavad tugevad meespolitseinikud. Piret on asja täpselt ära sõnastanud ja nii ongi, et ega pätt naispolitseinikku õrnemini "paita".
Selle tobeda võrdsusenõudega on juba absurdini jõudnud. Politsiamet ja politseikool teavad seadusetegijaist kindlasti paremini, keda nad tööle rohkem vajavad ja tuleks lasta nende otsustada, milliste katsetega ja keda vastu võtta.
mari 29-07-09 13:17
võrdsed füüsilsied katsed - mis täpselt? kätekõverduse testi peavd tegema kõik, kuid normid peavad olema erinevad. nii on ju ka kõikide füüsiliste testidega, mis välja töötatud, et normid on vastavalt soole ja vanuseklassile erinevad. kui võrrelda 55-aastase mehe ja 25-aastase naise testinorme, siis noorem naine on paljudes asjades vanemast mehest üle. ega politseis ainult 25-30-aastased tööta. vaja ei lähe ju ainult toorest füüsilist jõudu, vaid ka kiirust, kiiruslikku jõudu jms. vastupidavus peab olema mõlemal sool väga hea.
timo 29-07-09 12:34
Diskrimineerimine? Ka pätid tänaval on ju mõlemale soole ühesugused! Täielik jama on politsei feminiseerimine. Näiteks minusuguse härja ohjamine mingi nääpsukese beibe poolt on ikkagi reaalses elus rohkem erand kui reegel. Naisi politseis on vaja, kuid juba täna on minu arvates neid liiga palju. Paratamatult ei sisenda see usaldusväärsust korrakaitse võimekuse vastu. Peale selle on politseitöös suur tõenäosus vaimseteks ja füüsilisteks traumadeks. Kas me ikka peame võtma riigile liigselt riski hävitada suure hulga tulevaste lapsevanemate tervise? Sooline "võrdsus" on ju absurd, sest me ei saa kuidagi eitada looduse seadusi -ka politseis.
Piret 29-07-09 12:22
Tere,
mina usun, et see ei ole diskrimineerimine- füüsiliselt tugevam huligaanile ei saa öelda, et ära teda kõvasti löö, ta on naisterahvas.
ohtlikud olukorrad ei teki vastavalt politseiniku soole, neil hetkil pole aega ametnike vahel valida. nad peavad olema võrdsed, seega peaks nende võimed olema võrdsed.
Turvalist ja mõnusat suve!
mägi 29-07-09 12:20
olympial siis ka kõik võistlema segamini
Margit 29-07-09 12:17
Ei ole ju diskrimineerimine kui kõik on võrdne.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.