Uudis+. Arp Müller, Tiit Karuks
28.07.2009 - 12:15
TÜ professor Martin Ehala leiab, et uues keeleseaduse eelnõus sisalduvad muudatused, mis puudutavad ajakirjanduses kasutatavat eesti keelt, on ülepingutatud.
Uudisplussi külaline on 15 aastat Rahvusooperit juhtinud Paul Himma (pildil), kelle ametiaeg lõpeb 31. augustil.
Jalgpalliklubi Levadia tegevjuht Sergei Hohlov - Simson räägib eurosarjaga seonduvatest rõõmudest ja muredest.
Margitta Otsmaa materjal seagrippi puudutava pressikonverentsi taustal.
Mirjam Nutov vahendab Seto uudiseid.
Välisteemadest: 12.45 kommenteerib Toomas Alatalu Palestiinas toimuvat - rivaalitsevate Hamasi ja Fatah võimalikku leppimist ning USA survet Iisraelile. 15.30 teeb Veiko Spolitis ülevaate Läti uudistest, sealhulgas tuleb juttu IMFi ja valitsuse raskelt sündinud uuest kokkuleppest ning venemeelse Riia linnavõimu esimestest töökuudest.
Lisa kommentaar:
Leo Kaagjärv 28-07-09 16:22
Tahtsin mõned minutid enne kl 16 kommenteerida, aga ei õnnestunud. Üks lugupeetud saatejuhtidest ütles paaril korral "suured tänud". See on üpris irooniline:
arutatakse eesti keele allakäiku, aga saatejuht ei saa aru, et jõudsalt levima hakanud "tänud" on inglise keele ahvimine. Eesti keeles on tänu alati olnud ainsuses.
Leili 28-07-09 15:56
Häirib meie spordikommentaatorite kasutatav väljend - "jäänud on loetud minutid" jne. Loetud -see on otsetõlge venekeelsest sõnast.
Eesti keeles on olemas sõna - "mõned". Kas ei võiks kasutada väljendit "jäänud on mõned minutid"?
Ajakirjanikuhakatis 28-07-09 15:56
Lõpetasin paari aasta eest Tartu ülikooli ajakirjandusosakonna ja töötan praegu ühe päevalehe võrguväljaandes.
Ajakirjanike keeleoskamatuse probleem on suur, aga vähemalt online-meedias on see seletatav sellega, et peame täitma lugude päevanormi ja vahel pole aega neid ülegi lugeda, et kasvõi näpuvigu kontrollida. Kohati on kolleegide tööd lausa piinlik lugeda, aga kvaliteedist olulisemaks on saanud kiirus ja tööandjale pole ajakirjaniku palkamisel tema kõrgetasemeline keeleoskus kõige tähtsam näitaja. Olulisem on kiirus, millega leheneeger nupukesi treida suunab.
Ülikoolis sain eesti keele praktikume vaid kaks semestrit ehk siis aasta jagu, 2 x 45 minutit nädalas. Minu hinnangul on seda kaugelt liiga vähe, on ju keel ajakirjaniku olulisim tööriist.
Pakun välja, et keeleinspektsioon võiks pigem eesti keele alased koolitused meediaväljaannete töötajaile kohustuslikuks muuta ehk siis võidelda vigase keelekasutuse põhjuste, mitte tagajärgedega.
Ulla 28-07-09 15:56
Vikerraadio ja ETV räägivad pidevalt sedasama "tänu tulekahjule hukkus"-juttu. Kas peab hakkama niimoodi rääkijaid üles kirjutama ja kuhu tuleks need nimed saata?
Kulla Elle 28-07-09 15:50
Kui see keelekasutus, mida me iga päev kuuleme ja loeme on Teie meelest korrektne ja laitmatu, siis...
Ei oskagi selle peale enam midagi öelda! Nutt tuleb peale.
Kõrv 28-07-09 15:49
Mu kõrva kriibib väga, et s hääliku asemel kasutatakse š -d. Vahepeal on s, mingis kohas š. Reeglit ei tea, kus seda kasutama peab. Kõik hakkab koolist. Trahvida poleks vaja, aga õpetada tuleks õigesti rääkima.
Emõušn 28-07-09 15:34
Milleks ERR-le "tundelisus" või "tunne",kui on olemas emõušn.
Elle 28-07-09 15:30
Keelekasutus on meil küllaltki korrektne, kui välja arvata sellised nn väljendid nagu "okei ja tsau"! Eriti halb on kuulda, kui vanem inimene neid kasutab! Ajakirjanike artiklite, intervjuude keelekasutus on laitmatu ja igal ühel isikupärane. Nii et hullu pole midagi!
Jansa 28-07-09 15:29
Hetk tagasi ütles suveüritustest rääkiv saatejuht:"Inimesed ON KOKKU HOIDMAS muudelt asjadelt."
Kas mitte poleks lihtsam ja eesti keele pärasem öelda:"Inimesed hoiavad kokku muudelt asjadelt."
Kuula uuesti 28-07-09 15:24
kuidas Grete Lõgu kutsus saatesse Eesti rahvarõivaste spetsialisti, aga ise rääkis järjepanu rahvariietest. Kui keegi helistajatest palus sõnu õigesti kasutadda, nipsas Krõõt vastu, et see üks ja seesama.
No ei ole! Rahvariie on traditsioonilisest katerjalist labane või toimne kangas, aga rahvarõivas on sellisest riidest õmmeldud kihelkondlike erisustega kehakate.
Kuhu edasi - rahvarõivaste kandmine on RIIDLEMINE - eks igaüks mäleta oma lapsepõlvest, et tihti käisid riidlemine ja rõivisse panek käsikäes. Minul pole midagi selle vastu, kui Inspektsioon Lõbu-tüdrukut teiste hirmuks trahvib.
kalev 28-07-09 15:01
Mind häirib aga rohkem see, et Ida Virumaal ei peagi enam eesti keelt oskama. Siiani pole Keeleinspektsioon suutnud Ida Viru ametiasutustes viia olukorda selleni, et saaks eesti keelega hakkama, nüüd aga lüüakse käega ja tehakse seadus nii, et kui 51% püsielanikest on muukeelsed, siis võib asju ajada niinimetatud kohalikus keeles. Eks see kukub nii välja, et asjaajamine läheb üle venekeelseks. Keeleinspeksioonil on lihtsam uus keeleseadus kirjutada, kui vana täita. Eestlane ei lähe ju europarlamendi juurde lärmama, et teda ahistatakse, maksab trahvi ära ja on vait, häbi ju kui emakeelt ei oska.
Aga, kas peaks ikka kohe karistama? Eks aeg näitab millised võõrkeelsed sõnad jäävad keelde püsima ja millised mitte. See on ju kogu aeg nii olnud, et mingid sõnad tulevad teistest keeltest. Vanasti oli lihtsalt liikumist ja teiste rahvastega suhtlemist vähem, ning seetõttu ka uusi sõnu tuli vähem. Nüüd on elu kiirem ja ka sõnu tuleb rohkem-üleilmastumine. Mis teha? Või globaliseerumine, kui soovite. Globaliseerumine tuleb vist sõnast gloobus. Kuid sõna gloobus eestikeelne vaste on vist maakera mudel. Tülikas oleks vist hakata äkki "gloobus" asemel sõna "maakera mudel" kasutama. Sama oleks Pank Swedbankiga. Alles me maksime Hansapanga nimevahetuse kinni, nüüd hakkame kinni maksma kõikide asutuste sildi ja planketivahetusi. Need seadusekirjutajad võiksid kokku arvutada, mida see maksumaksjale maksma läheb. Kui me siin Eestis midagi eriti toota ei oska, siis vähemalt kokku võiksime hoida ja mitte raisata oma viimase raha sildivahetuste peale.
lihtne vanainimene 28-07-09 14:10
Riigikogulste sõnavõtud lausa kubisevad sõnadest,mille tähendusest ma ammu kooliskäinuna aru ei saa,aga arvan,et neile on kindlasti olemas lihtsam eestikeelne vaste.Kuna sealgi ei ole kõik hiljuti kõrgkoolides õppinud,mõnel kõrgharidus puudub hoopis,siis kaldun arvama,et ega nad ise ka kõigest aru ei saa,millest räägivad.Mulle VÄGA meeldib teie saade "KEELEKÕRV"!Tänud teile selle eest!
timo 28-07-09 13:34
Keelekaos ohustab meie õigusruumi. Kui keelt pole võimalik üheselt mõista, peame leppima seadusandlusega võõras üheseltmõistetavas keeles. "Tõlkimatute" võõrväljendite vohamine häirib nii trüki, kui rääkivas meedias. Totralt püüdlik võõrväljendite hääldamine raadios häirib kõrva. Tehniliselt ei saa ju eest keele vahel kasutada ideaalse hääldusega võõrkeelseid sõnu. Sellises olukorras tuleks läbi mõelda võõrkeelse sõna kasutus või asendada see omakeelsega -ka nimetustes.
Ruuta 28-07-09 12:51
Kindlasti peaks ajakirjandust utsitama korrektset eesti keelt kasutama, sest aeg-ajalt on mõnes uudisteportaalis toodud tekstides ikka väga koledaid vigu. Aga ega siis kohe karistada pole vaja - tuleks pigem innustada. Nii nagu valitakse maksumaksja sõber või aasta ettevõte, võiksid keeleteadlased kord aastas välja kuulutada parima keelekasutusega ajalehe, uudisteportaali vmt.
Arvaja 28-07-09 12:40
Mis ajakirjandusse puutub siis trükimeedial peaks küll olema kohustus kasutada korrektset keelt eriti häirib, et ei suudeta isegi suuri pealkirju korrektselt ja kvaliteetselt kirja panna rääkimata keelelistest lohakustest artikli sees. Ajakirjanikud on ju inimesed kes keele õige ja korrektse keelekasutuse eest saavad töötasu. Ajakirjanike lohakust keelekasutuses võiks võrrelda sellega kui kirurg unustab näiteks käärid opereeritava kõhtu.
Samas peaks seadusetegijad alustama riigis ja riigiasutustes kasutatavatest võõrsõnalistest nimetustest näiteks prefektuur, prefekt (politseis) jne.
Marju 28-07-09 12:37
Plaanitav seadus on järejekordne näide sellest, kudas tegeletakse usinasti tagajärgede, mitte põhjustega. Miks esineb halba keelekasutust? Alustada tuleks sellest, et lasteaiakasvatajad kasutavad lastega suheldes keelt õigesti. Arvan ka, et õiget ja ilusat keelt saame säilitada siis, kui inimeste lugemus on suurem, kui praegu. Lugemisharjumus tuleks tekitada jällegi juba lapsepõlves.
Ants 28-07-09 12:32
Kindlasti tuleks keelekasutust kuidagi reguleerida. Nt.sõnad "presentatsioon"...-eesti keeles lihtne sõna "esitlus","situatsioon"...-e.k.-olukord jne,jne. Ega neid keeleväänajaid muidu küll mõistusele ei too,kui ainult rahakoti kaudu.Kunagi ammu oli väljend "kadakasakslus",praegustele keelerisustajatele pole veel nime vist pandud,igatahes pole kuulnud. Ikka *trahvi* ja *piitsa*,muidu mõistus altpoolt vööd kõrgemale ei tõuse.
Arvi 28-07-09 12:26
See on iseenesest mõistetav, et ajakirjanik kasutab korrektset keelt. Kas saab siin veel kuidagi teisiti mõelda?
Loomulikult on liigne hakata trahvima iga vale koma või vale lauseehituse pärast.
Tõsiselt tuleb aga tegelema hakata nende keelevärdjatega, mis meile reklaamitulpadelt ja majade seintelt otse näkku irvitavad. Paljusid neid keelevärdjaid on eesti keele reeglite järgi isegi võimatu hääldada. Näiteid tooma ei hakka, sest neid näeb avalikus ruumis pidevalt.
Helgi 28-07-09 12:18
Hurraa!Ometi lõpuks hakatakse ka eestlastest lugu pidama.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.