Uudis+ Mall Mälberg, Lauri Hussar
22.07.2009 - 12:15
Tänase saate avaloos võtame vaatluse alla andekate õpilaste hariduse. Mitmed eliitkoolid on seisukohal, et andekate õpilaste harimiseks tuleks eraldada rohkem raha. Miks? Seda küsime Tallinna Reaalkooli direktorilt Gunnar Polmalt. Sel nädalal võib Eestis kohata tavapärasest tihedamalt indiaanlasi. Mida on nad siia tegema tulnud, sellest teeb kell 13.20 juttu suur indiaanlaste sõber Toomas Urb. Välisteemad: Jaapanis kuulutati välja valimised ja saadeti laiali parlamendi alamkoda. Mis edasi, sellest räägib lähemalt Eesti suursaadik Jaapanis. Veel tuleb juttu Skandinaavia uudistest ja elust-olust. Suveelamuse rubriigis räägime lähemalt Bulgaariast.
Lisa kommentaar:
rehkendaja 22-07-09 15:57
40 last klassis, umbes 40 minutit tunnis,st alla minuti lapse kohta. Individuaaltöö ...
Inge 22-07-09 15:55
olen kooi lõpetanud juba aastaid tagasi ja mulgi selline kogemus, et õpetajast sõltub väga-väga palju. Ma ei ole kunagi füüsikaga sinasõber olnud kuid kui meie kooli direktor, Artur Tiki, meile ühel aastal füüsikat õpetas, oskas terve klass seda ainet ja mullegi oli see vaat et üks lemmikainetest. Ta vaatas sulle silma sisse ja tegi asja väga hästi ja lihtsalt seggeks.
Taimi 22-07-09 15:54
kui ikka andekas,keda on siin igati toetatud,läheb ära välismaale tööle,tuleb küll kooliraha tagasi nõuda.
Maris- praegu tudeng 22-07-09 15:25
Andekas õpilane pole veel võimekas ja teotahteline. tean mitutki üliandekat, kes praegu täiesti põhja käinud - poputati üle. Kui oled andekas ja võimekas, suudad ka ise juurde õppida, selleks ei pea riik lisaraha jagama. Kui oled asine ja taibukas, suudads Eestis läbi lüüa, lihtsalt andekas "teerull" läheb väljamaale, sest seal on lihtsam. Nii ei toidame välismaa haritlasi. Õige oleks see, et kui ikka kõrgkoolis (kutsehariduses) lõpetanu läheb välismaale tööle ja on seal üle kolme aasta, tuleks vähemalt 50 % hariduse andmisel kulunud rahast tagasi nõuda. Siis ikka mõeldakse enne ka, kui mujale pikka ja kerget raha teenima minnakse. Mingi vastutus ju peab ka olema selle maa ees, kes sind tasuta harinud on ( oma osalus on ju praegugi minimaalne- riigi kohale saabki see töökas ja asine)
Mann 22-07-09 15:24
Arvan, et andekaid lapsi tuleb toetada ja täiendavalt suunata ja juhendada.
Tänuväärset tööd teeb reaalainete vallas Tartu Ülikooli juures tegutsev Teaduskool.
Tallinna Reaalkoolis suunatakse andekate õplaste tegemisi õpetajate poolt ja kuna seal on andekaid ja töökaid õpilasi ühes klassis palju, siis toetavad ja abistavad nad teineteist.
Tänud Tallinna Reaalkooli tublidele õpetajatele!
andekad tulevikus niikuinii välismaale 22-07-09 14:37
Koolile raha maksma ei peaks.
Tuleks lihtsalt välja töötada lisaõpikud-töövihikud andekamatele lastele igas aines.
4-5 kooli peale palgata ka igas aines õpetaja, kelle juures andekas siis üheskoos lisatunnis käiksid.
Rahajaotamise süsteem peab olema väga läbipaistev ja õiglane.
Silja 22-07-09 14:28
Asendaks sõna "andekus" sõnaga "võimekus", seejärel lepiksime tõdemusega, et inimesed on võimekad mingis valdkonnas ja sealt edasi loogiline järeldus, et tegelda saab vastava võime edasiarendamisega, mida peaksid soodustama eri raskusastmega õppematerjalid.
Pole läbinisti andekat inimest, selline teemale lähenemine pisut eksitab kuulajaid, kes pedagoogika nüanssidest vähem teavad.
Väljend - õpetamine on kunst! - on väga-väga sügava sisuga.
Liisu 22-07-09 14:07
Ometi ükskord on ka see teema tõusnud päevakorrale. Seni on märgatud ainult mingi hälbe või koduse kasvatuse puudujäägiga laste erivajadusi. Neile on leitud haridusrahadest võimalusi individuaalõppekski. Tavakoolitunnis kulub aur sageli kehvema taipamise ja halvema distsipliiniga laste peale, taibu aga igavleb ja lõpuks õpib nii ka laisklema ning lõpuks ei erine ta enam millegagi keskpärasest. Seni on loodetud tublimate turgutamisel ainult õpetajatele-entusiastide ühiskondliku töö panusele. Meie väike vaene riik ei suuda mujalt ilmast ajusid osta ja muul viisil kohale peibutada. Seda pole tarviski, sest arenemisvõimelisi ajusid on meil ilmselt piisavalt. Riigil peab olema selle "loodsvaraga" ümberkäimiseks oma kindel nägemus ja materiaalsed võimalused selle realiseerimiseks.
Ulla 22-07-09 14:01
Eestile on vaja, et andekate õpilaste võimed leiaksid maksimaalselt arendamist ja kasutamist. Tähelepanu ja arendamist vajavad kõik õpilased, kuid patt oleks kõiki ühtlaadi Harju keskmisteks tampida.
Riigi edasikestmiseks vajame eetilisi, andekaid ja võimekaid inimessi.
dodekaeeder 22-07-09 14:01
"Mitmed eliitkoolid on seisukohal, et andekate õpilaste harimiseks tuleks eraldada rohkem raha."
Andekaid lapsi on igas koolis. Tuleb välja töötada kriteeriumid, mille põhjal andekust hinnata ning vastavalt sellele kriteeriumile vastavate laste arvule ka koolile raha jagada.
Mitte nii, et rahapatakas eliitkoolidele ja... teate ju küll, kuidas see käib.
Ülvi 22-07-09 14:00
Samamoodi vajavad lisatööd s h ka raha ka need õpilased, kes ei jõua nii hästi edasi ja toetada tuleks ka seda poolt koolitöös. Miks siis ainult andekaid? Kõiki erivajadustega õpilasi on vaja võrdselt toetada, aga praegusel ajal....väga kahtlane!
Maris 22-07-09 13:33
Sooviks lisaks tubli eliitkooli tublile direktorile kuulda ka nn. "tavalise maakooli" tegevõpetajate headest kogemustest töös andekatega - kuidas ikkagi toimida, et anded ei känguks tingimustes, kus õpetajate kogu aur kulub peamiselt kehvakeste järeleaitamisele, keda võib mõnes paigas olla kuni kolmandik klassi õpilastest.
kuulaja 22-07-09 13:27
Usun, et andekad lapsed vajavad lisa tähelepanu ja suunamist, et nende võimeid pidevalt arendada. Ent arvan, et lisatööd vajavad ka õpilased, kes on programmist maha jäänud. Kulub ju igal lapsel oma aeg asjast aru saamiseks.
Aime 22-07-09 13:24
Igapäevases koolitöös kasutame juba ammu individuaalseid õppekavasid lähtuvalt õpilase tervislikust seisundist ja võimekusest. Ühes ainetunnis võivad koos õppida nii lihtsustatud õppekavaga õpilased kui ka need lapsed, kelle töötempo ja taibukus on mingil põhjusel teistest aeglasemad. Veel on koolides koduõppe rakendamise võimalused. Sageli on mahajäämusel sotsiaalsed põhjused. See kõik on väga vajalik ja inimlik. Niisamuti on ette nähtud töö andekate õpilastega, aga nende eraldi õpetamiseks napib sageli õpetajal tunnis aega. Paraku tegeleme rohkem sellega, et kõigilt keskmist tulemust saada ja andekate jaoks ei jää aega. Aga elu viivad edasi just andekad. Seepärast kiidan heaks võimaluse pöörata rohkem tähelepanu andekate õpilaste arendamisele.
Arno Kirt 22-07-09 13:07
Võga õige ja lööv kommentaar Ivan Makarovilt. Kirjeldatud uudistesaadete tmõtlemisvõimeta egijad tuleks hoida eetrist hoopis võimalikult kaugel taolise absurdi vältimiseks.
Piibe 22-07-09 12:44
Andekad lapsed vajavad lisatööd. Pidev ainekavade ümbertöötamine, rõhuasetused võõrkeeltele jms on paljude ainetundide arvu kärpinud. See tähendab sageli, et klassis(nn eliitkoolides õpilaste arv 36)peab õpetaja lähtuma keskmisest, tavakoolides aga sageli keskenduma kehvade upitamisele rahuldavale tasemele. Alati on kahju võimekatest õpilastest, kes ei pea kasutama oma vaimset potentsiaali, saavad pingutamata väga häid hindeid, vahel ka igavlevad. Kui G.P. rääkis reaal- ja loodusainetest, siis väga on vaja andekatega töötada emekeele alal: tundide arv koolides on viidud miinimumini, uues ainekavas kaob 1 kohustuslik kirjanduse ainetund(aga kust mujalt praegusaja õpilane kultuurkeele registrit omanadad üldse saab). Hea emakeele valdamine aitab rahvusteaduse taset edasi mistahes ainevaldkonnas.
Siiri 22-07-09 12:41
Erilist tuge vajavad andekad maalt. Ja seal leidub neid küllaga. Näiteks tänane intervjuueritav, Reaalkooli direktor Gunnar Polma on pärit Kohilast!
Samas on levinud võrdlus mingi müstilise Kapa-Kohila kolkaga, mida viimati kasutati esmaspäevase "Postimehe " juhtkirjas, järjekordselt maa-ja linnakoole vastandades.
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.