Uudis+ Lauri Hussar, Piret Kriivan
09.03.2009 - 12:15
Mis on juhtunud Eesti kergejõustikuga? Saate avaloos võtame ühendust Eesti Kergejõustikuliidu presidendi Erich Teigamägiga, et uurida, mis on Torino EM-il Eesti atleetide poolt saavutatud seninägematu edu taga. Meedikommentaar on Rain Koolilt. Mida kujutab endast kampaania "ära tapa oma sõpra", sellest tuleb kell 13.20 juttu Urve Sellenbergiga Maanteeametist. Jüri Nikolajev uurib, milline on kaitsetahe piirilinnas Narvas.
Välisteemad: Krister Paris räägib, kuidas on lood kodanikuühiskonnaga Venemaal ning miks M. Gorbatšov V. Putinit kritiseerib. Veel tuleb juttu sellest, kuidas Barbie oma 50. sünnipäeva tähistab, kas praeguses olukorras on sünnipäeva tähistamine tagasihoidlikum?
Lisa kommentaar:
Jambo 09-03-09 15:58
Kas teate mis keeles RAHA (täpselt nii kirjutataksegi ja hääldatakse ka täpselt nagu eesti keeles)???
Õige vastus - suahhiili
maiu 09-03-09 15:48
Mõtte ja vaimu maailmas võib rahata elada, kuid kas mõtted meid toidavad?
jansa vol 2 - töö alaväärtusta 09-03-09 15:43
Probleem on töö alaväärtustatuses, mille poolest Euroopa Liidus paistavad Balti riigid ühtmoodi silma.
Meie tänase ametliku miinimumpalga ostujõud on kordades väiksem näiteks Beneluxi maade omast. Neis riikides on see üle 20 000 Eesti krooni. Eesti hinnataseme juures saaks sama hästi hakkama ca 12000 krooniga. Muidugi, kui arvestada sealseid kõrgemaid makse ja võrrelda netopalkasid, siis piisaks meile meie maksusüsteemi juures ka ca 10 000 kroonisest brutomiinimumist. Igatahes võimaldaks see katta eluks vajalikud kulud ning ilmutada sealjuures ka teatavat sotsiaalset aktiivsust.
Tasub märkida, et ka töötu abiraha peaks võimaldama katta elementaarseid kulusid, nagu söök-jook, eluase ja kohalik ühistransport. Vale oleks arvata, et see ei stimuleeriks tööd otsima, kui miinimumpalk võimaldaks juba enamat kui lihtsalt eksisteerimine.
Kui võrrelda riigikogulaste ja mistahes juhtide palka meie miinimumpalgaga ning lähtuda seisukohast, et üks neist on kindlasti just nii suur, nagu peab olema, siis on kaks võimalust - kas riigikogulased ja tippjuhid on üle makstud või on meie alampalgalised alamakstud. Majanduskriisi tingimustes on kohasem rääkida muidugi juhtide ülemakstusest.
Näiteks Europarlamendi liikme töötasu on ca 5,8 Prantsusmaa alampalka. Eestis on alampalga ja parlamendiliikme, ministrite jt palga vahe selgelt üle igasuguse sündsuse piiri. Ma saan aru, et selline seisukoht solvab näiteks Rein Langi ja ehk veel kedagi, aga paraku on selline solvumine nende isiklik probleem.
Juhan 09-03-09 15:28
Vastuse annab peaminister Ansip kes 5000 kr. ei suutnud õnnelik olla ja jättis oma palga alles.
jansa vol 1 09-03-09 15:20
Väidan järgmist:
1) need, kes väidavad, et vähese rahaga on võimalik olla õnnelik, teenivad Eesti keskmisest enam (ja vastupidi)
2) minimaalse raha hulk, mis võimaldab õnnelikult elada, on pöördvõrdeline kliima soojusega
tere 09-03-09 15:19
nii haritud inimesed küsivad nii rumalasti,,,sii ei saa ju üheselt vastata,,,kui kõik eluasemekulud makstud ja muud elutähtsad asjad,siis võib ka vähesega õnnelik olla,,,kuid,,,,mõelge ise edasi
Ulla 09-03-09 14:41
Küsimus on tegelikult selles, kui palju raha on vähe raha. Ütleksin nii, et minul ongi vähe raha ministrite ja suurettevõtjatega võrreldes. Samas on mul natuke rohkem raha kui keskmisel pensionäril. Niisiis, kui olemasoleva rahaga saab katta jooksvad mõistlikud vajadused ja kui ka sukasääres on erakorraliste olukordade jaoks midagi tallel, siis Astridi viidatud mittematerialistliku väärtusbaasiga inimesel pole õnnelik olemisel takistusi. Tähendab: mul ei ole ega tule iial nii palju raha, et saaksin soetada lennuki või jahi või käia igal talvel Tais või Mehhikos pukkamas. Aga ma ei arva, et see mind õnnetuks teeks.
Astrid 09-03-09 13:51
vähese rahaga on võimalik olla õnnelik ja ka kapitalistlikus ühiskonnas, kuid see eeldab mittematerialistlikku väärtusbaasi ja emotsionaalset/vaimset tugevust ning sõltumatust. kõik on kinni ju võrdluses, rikkus ei eksisteeri iseenes nagu ka vaesus... küps ning vaimselt arenenud inimene peaks suutma leida õnneterakesi olemasolevast nagu päike ja heinamaa, inimesed, liikumine; loomingust: lugemine, kunst ja muusika, mitte vaid produtseeritavast (asjad/teenused)...
Peeter 09-03-09 12:33
Täpsustaks vastust. Kapitalistlikus ühiskonnas EI. Sotsialistlikus aga küll!
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.