N 24. mai
  • ülle
    ma pole kunagi kedagi arvustanud, aga nü&uum...
  • Enele
    Kui oled eraisik, anneta. Kui juriidiline isik, si...
  • Valter
    Michali suhtumist võiks tõlgendada u...
  • Janar
    Riik annab oma osa ja sellest peaks aitama. Eraisi...
  • Toivo
    Tasuta reklaam erakondadele võiks ju ERR-is...
  • Valter
    Milleks nomenklatuuri nuumata!
  • Rafkin
    Meikari algatus on loomulikult tubli. Kuid rohkem ...
  • Raul
    Erakondadele raha: liikmemaksud pluss selle summas...
  • Ene
    Ma arvan, et ettevõtete annetused tuleb taa...
  • Aimar
    Lühidalt. Räägime asjadest õ...

Vikerraadio Viljandis. Lauri Varik, Arp Müller, Piret Rist

06.03.2009 - 12:15

Saatejuhid Arp Müller ja Lauri Varik ning rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret Rist toovad 6. märtsil alates kell 12.15 kuulajateni intervjuud europarlamendi saadiku Siiri Oviiri, Pärimusmuusika Keskuse juhi Ando Kivibergi, kohaliku ettevõtja Jaak Sule ning volikogu esimehe Tarmo Loodusega.

Teise saatetunni lõpus uurib Piret Rist, kui palju on Viljandimaal veel "mulgi väge " - nimetüli nurjas kahe omavalitsuse ühinemise, kas see tulenes mulkide jonnakusest ja sitkusest?

Kell 15.45 tuleb juttu Pärimusmuusika Keskuse noorte muusikute võistumängimise konkursist, räägitakse Sofia Joonsiga, esineb Mari Kalkun. Live-ettekandena kuuleb emotsionaalset ja optimistlikku muusikalist lavastust "Imed".

Viimases saatetunnis peale kella 16 teeb "Sakala" arvamustoimetaja Rannar Raba kokkuvõtte arvamusliidrite vestlusringist "Mis teeb kriisist võimaluse?". Samuti on eetris Piret Risti lugu "Ugala" hooaja suurprojektist "Arturi laulud ja aastad".

Kell 16.40 algavas liiklusrubriigis räägitakse Viljandi politseiosakonna ülemkomissar Alvar Pähkeliga Viljandimaa liiklusprobleemidest.

Piret Rist alustas tööd Eesti Raadio Viljandimaa korrespondendina 6. märtsil 2000.

Otsesaade läheb eetrisse Pärimusmuusika Aidast (pildil).

 
Kommentaarid    Paku saate teema  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


Kaarel 06-03-09 15:51
Väikevaldade kokkuvägistamisel "parema" teenuse nimel on halb lehk juures. Teenust saab alati kokkuleppel tellida teenuse pakkujalt kas siis omavalitsusliidust või maavalitsuse vastavast osakonnast. Väikesel omavalitsusel puudub igapäevane vajadus keskkonnanõuniku, arhitekti ja juristi järele. Arveldada oskavad ju samas kõik. Tundub, et IRL tahab teha oma erakonnale ainult paremat positsiooni valimistel?

Peeter. 06-03-09 15:37
Olen ise samuti väikese valla elanik ning kõik toimib sarnaselt nagu kommenteerija kalev kirjutas, mine tea, ehk elame samas vallas jutt siis Konguta vallast. Erinevalt Elva linnast, võib julgelt öelda, et elame 21.ses sajandis. Väikesed vallad on tähtsad ääreala elanikele, keskuste kaotamine oleks märksa kahjulikum, kui võimalik saadav rahaline kokkuhoid.
Teiseks. Reform plaanitakse läbi viia juba sügiseks. Sic! Ei mingeid arutelusid, põhiseaduse muudatusi jne. Lihtsalt pühime linnad minema ja teeme nii kui heaks arvame!
Soovin küsida valitsuselt et, kuidas saab olla nii et, Linnasid ja maakondasid suudetakse kaotada üleöö, ent riigikogu palkade käsitlemine on pea võimatu ülesanne? Kuids seda mõista?

Siim 06-03-09 15:22
mina lihtinimesena arban et see valdade ühinemine oleks hea, kuna sotsiaalvaldkond paraneks. vaesed ja väga vaesed näiteks kes on liikunud sots töötajale teadmata vallast valda saaksid ehk rohkem abi. praegu on näha kuidas valla sotsiaaltöötajad lükkavad eemale teise valla vaeseid seaduste taha peites.

Kalev 06-03-09 14:23
Kui vallad liidetakse valdadega ja linnad jääksid omaette üksusteks, siis olen nõus. Muidu linnast valitud saadikud, keda on vastavalt elanikonnale rohkem, suruvad omad tahtmise peale, ning valla elanikud jäävad kannatajatels, kord ühes kord teises küsimuses. Näiteks elan ise vallas, kus on umbes 2000 elaniku, Kõik toimib probleeme pole. Vald jagab igasuguseid toetusi, pensionäridele puude ostmiseks, koolilastele tasuta koolitoit ja bussisõit kooli, ka vallast pärit üliõpilastele, teed on korralikult lahti aetud. Eakaid sünnipäevalapsi peetakse meeles. Ehitatakse kultuuriobjekte ja tehakse palju kasulikku. Hiljuti tegi aga kõrvalasuv omavalitsus (linn) ettepaneku ühinemiseks. Loomulikult ei ole me nõus, sest see raha mida vald praegu omab läheks siis linnakassase ja kaoks sinna. Keegi ei aitaks pensionäridel puid osta. Ja vaevalt, et koolilapsed ka tasuta kooli saaksid. Ega kultuuriobjektegi samal moel ei arendataks, linn ei saa omadekagi hakkama, kõik nõukogudeaegsel tasemel, remontimata ja lagunevad. Meile lubavad odavat kütet, kanalisatsiooni bussiühendust, kuid see ajab naerma. Ega nad torustikku iga taluni ei vea ja kui veavad, siis mida see teenus maksma hakkab, bussiliiklust ei suuda nad linna seeski korraldada, ei tasu ära. Aga maamaksu tahavad nad omale saada ja kui Savisaare moodi mees pukki saab siis töstab selle nii kõrgeks nagu Tallinnas, nii et müüge omad maad maha, kui maksta ei jõua ja kohalikud jõmmid ostavad ära ning teevad rahaks. Heal juhul saaksid valla elanikud, juhul kui kõik üksmeelselt hääletaksid volikogusse 2 oma esindajat 25 linna esindaja vastu. Ja selge see, et valla inimeste õiguste eest neil seista ei õnnestu ja sellepärast ei ole ma sellise reformi poolt.

kohalik 06-03-09 14:14
Kui siiski peaks ühinema, siis pigem suurema keskuse suunal, säilitades külades mingi kohaliku nõustamise võimaluse (abi vallasekretär, külavanem vms), moodustades niisviisi valitsemise võrgustiku, et asi oleks (või vähemalt tunduks) ikka veel demokraatlik. Ka kuluks siis ehk asjaajamiste peale vähem aega, (eriti võimaldaks seda interneti-keskkond) sest on ette arvatav, et suures vallas asjaajamised takerduvad ja lahendused venivad

kohalik 06-03-09 14:05
Lugenud mitme ja mitme ühinenud valla arvamusi, on selgeks saanud, et: -mingit kokkuhoidu valitsemiskuludes pole saavutatud, pigem on valitsemiskulud suurenenud elaniku kohta; - jõuliselt on edasi arenenud vaid keskus, ääremaad on ääremaastunud endisest rohkemgi; - väiksem vald saab oma tööd organiseerida palju paindlikumalt; - väiksema valla kogukond hoiab volikogu tööl silma peal, kogu tegevus on läbipaistvam ning demokraatlikum; - kohalike omavalitsuste liitumist peaksid ikka algatama kohalikud ise, kui seda teeb valitsus sunniviisiliselt, ei saa rääkida demokraatiast, vaid sunnist.

Indrek 06-03-09 13:42
Miskipärast tekkis jooksvast nädalast kahe uudise vahele seos, liigitaksin mõlemad libauudiseks. Pühapäeval ketras riigiraadio iga tunni takka, et Sri Lankal tapeti mõned sportlased, teine libauudis on Kiisleri reformikava.
Kont on meediale hambu antud, ja isukalt on seda järama hakatud. No ei ole siin teemat hetkel. Enne pole mõtet istuva valitsuse ministrite hõigatustele meediaruumi kulutada, kui koalitsioon pole neile oma heakskiitu andnud.


haldusreformiettepanek.

mina 06-03-09 13:28
esimeses intervjuus ütles Siiri Oviir,,,ma tahaksin,et paremini läheks minu rahval,minu perel,,,,,kas siis proua Oviir sooviks tõesti veel paremat elu,,,selle ülesande on ta ilusti täitnud,,,kuid ministrina ja europarlamendisaadikuna rahvast teenides on see küll ebaõnnestunud olnud,kahjuks...

Arno 06-03-09 12:45
Toetan igati ühtse omavalitsuse loomist, kuid niikaua, kui riigi valitsemine käib parteikontorite tagatubades, ei saa see iial teoks. Toon ühe näite: Abja ja Halliste ühinemine oli juba otsustatud, kui kesikute boss avastas õudusega, et võim ühinenud liitvallas tikub käest ära libisema. Kohe sai kohapealne bojaar käsu leida põhjus ühinemisest loobumiseks ja nii toodigi veaks Halliste nime sobimatus.
Kui nüüd aga mingi ime ja kurja käsu läbi peaks Viljandi vald siiski teoks saama, siis uue volikogu juhtimine hakkab ju jälle partei käsu järgi käima. Siis on oht, et nn. vales parteis olevate osavaldade probleemid jäävad lahendamata või tahaplaanile.

Olev 06-03-09 12:28
Maaknd ühe omavalitsusena oleks demokraatlikum, "onupojapoliitikaks" jääks vähem ruumi, teenused oleksid paremini koordineeritavamad ja kvaliteetsemad, mille tulemusena üldine elukvaliteet Viljandimaal paraneks tunduvalt.