Uudis+
Tarmo Maiberg, Arp Müller
06.07.2012 - 12:15
Nii Eesti Lastevanemate Liit kui ka Eesti Õpilasesinduste Liit on neil päevil avaldanud seisukoha, et riigieksamid on praegusel kujul oma aja ära elanud. Meie käsitleme teemat saate avausutluses Eesti Õpilasesinduste Liidu juhi Liina Hirvega.
Juhan Kivirähk mõtiskleb tänases kommentaaris selle üle, kas me ikka vajame ka edaspidi kohustuslikku ajateenistust.
Kell 12.45 räägib Raul Allikivi sellest, kuidas Jaapani ühiskond võttis vastu Fukushima tuumajaama katastroofi uurimiskomisjoni lõppraporti. Kell 13.10 usutleme aga Madis Vainomaad Serbia valitsuse kokkupaneku teemal.
Eile selgus, et Tallinna korraldatud hanke, millega otsiti jäätmekäitlejat Tallinna elanike prügile, võitis Eesti Energia valmiv Iru jäätmeenergiaplokk - sellest ja Tallinna jäätmekäitlusest laiemalt räägime teises saatetunnis Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuuga ning Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinamiga.
Meie tänane suvekülaline kell 14-15 on ettevõtja Rein Kilk (pildil).
Viimases saatetunnis toome kuulajateni rannainfo, kuulete sõnumeid Rootsist ning samuti intervjuusid Haapsalu ja Viljandi vanamuusikafestivalidest.
Saate playlist:
PAHA POLLY - Ava silmad
SHAKIRA - Loca (spanish)
UNISTUSTE BÄND 2011 - Sülita vaid allatuult
PILVEPÜÜDJAD - Midagi uut
Lisa kommentaar:
Õppimiseta õppimine? 06-07-12 15:57
Hiina mõttetark Konfuutsius on kenasti öelnud:
"Õppimine ilma mõtlemiseta on kasutu. Mõtlemine ilma õppimiseta on ohtlik."
Eesti Õpilasesinduste Liit on neil päevil avaldanud seisukoha, et riigieksamid on praegusel kujul oma aja ära elanud javõib olla tõesti, kuid teemat saate avausutluses käsitles demagoogiliselt Eesti Õpilasesinduste Liidu juht Liina Hirv, kus propageeriti hoiakut, et õppida ei taheta ja andke ainult paber Kahetsusväärne, et ERR eetris sellist kõike kuuleme.
Kuulaja 06-07-12 14:42
Palun öelge Kilgile edasi, et ta tuleks tagasi Kuku Keskpäevatundi!
Vanaema Tartust 06-07-12 14:19
Tere! Ma ei õelutse, vaid lihtsalt mõtlesin. et olete aga naljaninad, kui kurdate, et riigieksamitest arvavad vaid "kuuekümnendad", mitte hilisemad lõpetajad. Nooremad on ju tööl, katsu sa apteegis leti taga Uudis+ kuulata. Olen 68-aastane ja hakkasin 1. juulist kaks aastat tagasi "pärispensionäriks" ja Vikerraadio kuulajaks. Algul olime väikese lapselapsega VINGUVIIULi austajad, seal tehti head huumorit, aga lõpetati ära. Teile mina helistanud ei ole, küll vahel kirjutanud kommentaaridesse. Lapselaps proovis ükskord oma küsimusega VINGUVIIULisse helistada, aga ei saanud löögile. Ma ise tahtsin ka kangesti kuulda, millest ta oleks rääkinud. Reibast päeva jätku!
tuut 06-07-12 13:58
1993 oli kohustuslik matemaatika eksam, mis oli tegelikult motiveeriv keskendunumalt ainet omandama. Ülikoolis oli ca 20% kodanikes esimesel kursusel, kes vingusid iga teise teema lugemise peale, et neil pole seda kunagi vaja. Minu arvamus on, et õpetajad-õppejõud teavad reeglina paremini, mida on vaja omandada, ja see ei pea tingimata olema elus rakendatav praktiline oskus. Matemaatika on distsipliin, mis õpetab inimese abstraktselt mõtlema.
Abituurium, lõpetage vingumine ja õppige õppima.
Hanna 06-07-12 13:57
Komplekseksamid on tulevik igal juhul. Nii kuidas uued õppekavad, kus aineid omavahel rohkem seotakse, muutuvad harjumuspäraseks, saab ka soovitud kontrollivormiks komplekseksam. Ise olen teinud riigieksamid ja väga hästi, kuid oma lastele soovin komplekseksameid.
timo 06-07-12 13:57
Gümnaasiumis riigieksamiteks valmistumine võrdub elukauge dressuuriga, kus kallilt haritud lõpetaja vastab küll ülikooli sisseastumis-standarditele, kuid ei oska isegi koristajana praktilises elus toime tulla. Kui ülikool läbi, on tee lahti riigi juhtpositsioonidele, kuid elukaugete inimeste juhitav riik on määratud hääbuma- vaielge vastu!
jumpsik 06-07-12 13:56
Minu meelest on juba see keskkoolilõpetajatele mõjunud, et lõpukirjandit enam ei kirjutata. Ülikoolis I-II kursuse tudengid ei oska enam lauset koostada. Seda on jube jälgida. Mis siis veel saab, kui komplekseksam... oeh. kas 15 aasta pärast saadakse keskkooli lõputunnistust ilma kirjaoskuseta?
ENE 06-07-12 13:54
KUI MA OLEN HUMANITAAR, SIIS MINU MATEMAATIKA ON NÕRGEM
KÕRGKOOLID PEAKS TAASTAMA SISSEASTUMISEKSAMID
AGA KOOLIHARIDUS LÄHEB ÜHA LAHJEMAKS
KOOLIS PEAB ÕPPIMA. PRAEGU ON SEE LASTE HOIU PAIK. LASTELE ON ANTUD ÕIGUSED JA ÕPETAJATELE AINULT KOHUSTUSED
Ille 06-07-12 13:43
Riigieksamid ei ole praegusel kujul veel oma aega ära elanud. Kõik iseseisva Eesti haridusministrid on üritanud koolisüsteemi reformida, tahtes parimat, aga välja kukub nagu alati. Mina kui lapsevanem küll sellega ei nõustuks, kuigi mu poeg on juba gümnaasiumi lõpetanud. Aga üks näide: 11ndas klassis asus ametisse uus eesti keele õpetaja, kellega olid pidevad konfliktid, proovikirjandi eest sai poeg tollelt õpetajalt 20 punkti. Kui poleks olnud riigieksamit, mille eest ta sai 70 punkti ja mida hindas erapooletu komisjon, oleks ta läbi kukkunud. Mis seal salata, nii vene ajal kui ka nüüd on õpetajatel oma lemmikud ja need, keda nad ei salli.
Linnutaja 06-07-12 13:18
Õõvastav oli kuulata selle koolitüdruku demagoogiat. Kas sellised saavad peagi otsustusava enamuse Eestis? Tavalisele koolilapselikule õppimisest hoidumisele on nad lisanud uudse õppimise kirjeldamise mooduse pedagoogikast ja püüavad selle abil vältida õpitulemuste objektiivset kvaliteedi kontrolli.
Tegelikult ei tohiks lõputunnistust neis ainetes, kus riigieksamit pole tehtud, ka välja anda. Jutt komplekseksamist on häma matemaatikeeksami likvideerimiseks, füüsika kohustuslikku eksamit nagunii pole. Mis seos on lähimate ainete vahel kui füüsikas peaaegu polegi valemeid, on üksikud antiikajast, matemaatikas aga õpitakse ka 18. sajandi teemasid?
Kodanik 06-07-12 12:45
Selline küsimuse püstitamine on lubamatu. Kohustusliku sõjaväeteenistuse osas ei ole midagi arutleda. Tänapäeva noored on niigi mannetud see on ainus koht kus neist veel midagi saab. Aga kes minna ei taha maksku riigikassase näiteks 50 000 Euri ja on vaba
Oti 06-07-12 12:33
kas laste vanusepõhiste klasside asemel ei võiks olla hoopis valdkonnapõhised kursused, mis jagunevad tasemeteks+
Enn 06-07-12 12:25
eriti kasulik oleks selline tesstimine mejje tänaste põhikoolilõpetajate inndamiseks . täna nad veettakse läbi ja nejjle topitakkse pihhku samav'äärnä aridustõend . te.sst aga üttleks kohe et see läbiveettu on tegelikult väärtt 11 sillma ja too läbisaanu 35 (arvestades ülttesti ülldist taset oleks 35 sillma siis väga ää tulemus !) .
s'eega kess onn olld lo.ll se lolliks ka jääb .
Enn 06-07-12 12:20
ekksamid senisel kujul onn ülesehitatud suuresti juhusele ning juba eos jaburad . näjttäks olin põhikoolis vüssis viimase aassta ääräpäältt 3 aga ekksamil sattus 3 kena küsimust ja paberile sajn 5' . ja on ka vasstupidistolld .
mida asemelepakku ? aga te.sste . küsitaks kõjkke valttkonna'alast ning küsimusi ja ülesanndejd olgu võj 100 . küsimusi innataks asstmeliselt, rasske õjjge'eesst saakks näjttäks 25 sillma, kerrgemaeesst 15 jne . kokku võjkks valttkonna sillmade arrv 'olla 1000 mis pärast jagataks 100'ga ning alandataks kuni 1 sillm 'allap'oole, s'eega vahemikku 00-99 .
kuj k'eegi kavatseb m'inna ülik'ooli õppima ma.tat sis tema silmad tuleks samuti erialaselt korrutada suurema teguriga ja tejsed madalamalt . näjttäks 92 sillma annaks teguriga 5 korrutades 460 sillma, 33 aga annaks 165 . kuj vel ajalugu annab nejjle 12 ja 90 sis pärast 2'' ajnet oleks esimesel kirjas 472 sillma, tejsel 255 . on sellge et ajaloudutajal pole ma.taõppimiseks 'eeldusi nagu ma.taosskajal ajalovõlttsdimiseks .
tahad aga oma tulemust parandada sis aasstas korra seda võjkks, väjkksäma tulemusekorral tasuliselt, paremaeesst mitte ehk lollid ja lajsad maksaks usinate'eesst .
samuti kaokks siis ka nn klassid sest testid inndavad inimese taset läbi aja . alkklassi õpilane saakks ehk 1-5 sillma ja edasiõppides se tase kassvaks jne .
kaa pole kartta et midagi saakks mahavikksi sest arrvanndmed ja küsimused isikutti vahelduks . ja kuj k'eegi omandapki kõjkk sis sellep'oole me ju p'üüdlemegi .
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.