T 21. oktoober

Uudis+

Arp Müller, Lauri Varik

28.02.2012 - 12:15

MTÜ Võlanõustajad lõpetab 1. märtsist tasuta infotelefoni teenuse. Põhjustest lähemalt kell 12.20 Ülle Schmidti ja sotsiaalministeeriumi asekantsleri Riho Rahuojaga. Aivar Hundimägi kommenteerib Andrus Ansipi aastapäeva kõnet.
Teise tunni stuudiokülaline on Tartu Ülikooli professor Merle Muda (foto: ut.ee), kelle teadus- ja õppetöö valdkond on tööõigus. Neljapäeval peab ta ülikooli aulas oma inauguratsiooniloengu, milles käsitleb hetkel vägagi päevakajalist teemat - paindlikkuse mõistet Eesti tööõiguse reformimisel.
Filmirubriigis kell 15.20 räägib Greete Põrk eelseisvatest filmisündmustest Sõpruse kinos. Seto loos kõneleme aga maaselnitsast ehk peost, mis peeti enne suure paastu algust.
Välisteemad: Kui Euroopa kriisi taustal on Hiina tundunud seni stabiilse kasvajana, siis nüüd on ohumärgid ilmnenud sealgi, Hiina majanduses toimuvat kommenteerib eile avaldatud Maailmapanga raporti valguses kell 12.45 finantsanalüütik Riina Mäesalu. Kell 13.10 võtame ühendust Eesti asjuriga Afganistanis Vahur Soosaarega, kellega räägime koraanipõletamisest alguse saanud protestidest. Kell 15.30 vahendab Ülle Toode sõnumeid Itaaliast.

 
Saate muusika:

TRAFFIC - NASA (Eesti laul 2012 poolfinalist)
ROBERT PALMER - Johnny And Mary
JAAK JOALA - Linavästriku Laul
NORAH JONES - What Am I To You
IVO LINNA - Ära talla oma varju
ULTRAVOX - Dancing With Tears In My Eyes
MAIT SEGER - Soe või külm
FATS DOMINO - Blue Monday
JIM STURGESS - All My Loving

 
Kommentaarid    Paku saate teema  
| Veel

Lisa kommentaar:
Teie nimi:
Kommentaar:

Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.


vello 28-02-12 14:00
Ime küll et mingid Eesti ettevõtjad saavad palgata pidevalt kohvi joovaid töötajaid ja siis veel kasumit toota. Loomulik et paremad töötajad on juba migreerunud ja töötavad seal kus ettevõtjad äri ajada oskavad. Nagu saatejuhtki nentis leiab hea töötaja alati sobiva töö ja kuigi meil pole tehtud uuringuid, kui palju neid häid töölisi pageb piiri taha ja kui palju näiteks perekondlikel või isamaalikel põhjustel veel rõhumist taluvad, oleks sellised uuringud ja asjakohased prognoosid vajalikud.

agr 28-02-12 14:00
need arvamused siin-- riigis ei muuda mitte midagi-kahjuks.

sten 28-02-12 13:57
tahtsin eelnevaga öelda, et riik on loonud tingimused vastutustundetule ärile ja pikemas perspektiivis peaks just see soodustama mitte tööl käimist

Ene 28-02-12 13:56
Meie elu ei muutu enne kui töötajad koonduvad ja ühiselt nõuavad.Ei saa Taliga üksi midagi teha kui seljataga on mõnisada inimest.Tuleb töötajatel ühineda!

lemps 28-02-12 13:54
sellised seadused nagu meil, kehtisid euroopas keskajal

pr 28-02-12 13:53
Alati on võimalus leida endale töökoht, kus sinu oskusi, panust jne osatakse vääriliselt hinnata.
Kui inimene teeb head tööd ja tööd, mida teha on, siis ei taha keegi heast töötajast loobuda. Kui aga tööd pole, tööline teeb halba tööd jne, siis peabki töölistest lahti saama.

flora 28-02-12 13:53
Tegelikult on tasakaalus küll.
Millegipärast ollakse harjunud sellega, mis oli. Nimelt oli 15 aastat EV tööseadusandlus tööandjavaenulik ja nüüd on häda majas, kui see on tehtud veidike tööandjasõbralikumaks. Ei maksa unustada, et tööandja põhikohustused on muutumatud ja põhikohustus on anda töötajale sotsiaalne garantii - tööandja tasub töötaja eest nii ravi- kui sotsiaalkindlustusmaksu. Töösuhe on tegelikult ju kokkulepe. Üks teeb töö ja teine tasub selle eest. Lisaks veel muud klauslid. Kokkulepped ei ole igavesed ja kumbagi poolt ei saa siduda eluks ajaks ühe kokkuleppega.

sten 28-02-12 13:53
täna on selgelt tööandjatel vähem vastutust, st- äritegemisel ei pea arvestama inim faktoriga- kui on vaja võtan töölised, kui enam ei ole vaja lasen lahti. inimesel oleks ikka natuke kindlust tuleviku suhtes vaja. majandust võib see küll natuke ergutada aga inim hinge ???

Paul 28-02-12 13:53
Eelkõnelejale kes rääkis miinimumpalgast Põhjamaades.
Siin tuleks täpsustada, et Põhjamaades ei ole miinimumpalka. Konkerrtne palk lapitakse igaks aastaks kokku töökollektiivi ja tööandja vahel. varem oli selles protsesis üleriigiline tasend ametiühingute osalusel, kuid nüüd on see hakanud minema rohkem ettevõtte kohaseks.
Ühesõnaga palga eest võideldakse seal streikide ja läbirääkimistega. Niisama ei anna keegi midagi.

Anonüümne 28-02-12 13:50
See "jurist" oli riigi palgatud , kinnimakstud demagoog. Pigem kohustati teda lolli juttu ajama valitseja huvides.

proletariaat 28-02-12 13:49
Tahaks näha neid imelikke, kes täna tahavad veel tööandjad olla?
Vingu-pingud katsuge ise mõni töökoht luua.

jaan 28-02-12 13:45
Kavatsus jätta ära töötuskindlustushüvitise maksmine poolte kokkuleppel lahkunutele on sigadus. Samas mõistetav sigadus. Hüvitise maksmine inimesele, kes vabatahtlikult sunniviisiliselt töölt lahkub, vähendab ju juhtide võimu töötaja üle. Nii ju väheneks töötaja hirm oma ülemusega vastuollu sattumise ees! Tõenäoliselt on parempoolsete poliitikute või nende sõprade hulgas küllalt neid, kes on sundinud oma alluvaid "vabatahtlikult" lahkuma. Nüüd sattusid nad ärevusse - alluvad ei kardaks enam olla isiklikult või poliitiliselt ebalojaalsed oma ülemusele

Serviti 28-02-12 13:44
Nimetatud tasakaalu saavutamiseks lisati siis toona see täna muutmisele tulev "meede" kui pettus teadmisega, et see saab "õigel ajal", enne jõustumist 2913 välja võetud.
Kuidas nimetatakse taolist lepingupartnerit ja sellest tegevust?

ettevõtja 28-02-12 13:43
Riik annab ettevõtluse alustamiseks stardikapitali. Mis siin vinguda, alustage ettevõtlusega ja teenite rohkem kui teisi orjates! Ei mingit töötutoetust ega toimetulekutoetust!.Jalad kõhu alt välja!

mari 28-02-12 13:42
Seadused töötajate heaks on olemas aga kui meil on 15 suurettevõtet ja ülejäänud 32 tuh.enamasti väikeettevõtted, sh. 5-15le inimesele tööandjad siis tõõtajad peaksid ka mõtlema rohkem tööandja ettevõtja majanduslikele tulemustele, mida nad töötades loovad. Ettevõtjalt nõuda (kohvijoomise vaheajal paremat tasu oskavad paljud kuid tunda oma kohustusi vähesed.Miks töökohustused ja oskused saavad selgemaks alles Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal töötades?

mõtlemapanev 28-02-12 13:38
Et õigused ei ole absoluutsed, on ootustes rääkida riigi saamisest parempoolsete omaks, kus mõistagi see sotsiaalne kaitse "lumpenproletariaadile" ( Langi hinnangut kasutades ) ei enam kontseptsioonilt töölisriigi aspektil.

Töötaja kahjuks 28-02-12 13:25
Kehtiv töölepinguseadus on tääiesti kaldu töövõtja kahjuks. Samas on tehtud ka kõik, et väikeettevõtjad häviksid ja eriti kurnavad on FIE-de kohustused. Sotsmaks on viidud kõrgele , ei saa palgata töötajaid paariks päevaks kuus ja maksta vastavalt sotsmaksu.

Omal soovil lahkujatele töötukassast makse ei poolda. See ei ole majanduslikult mõeldav ja sellest peaks igaüks aru saama, et see oli ainult valimislubadus

Indrek 28-02-12 12:58
Tere!
Tooksin esiteks välja töötaja kahjuks olulise erinevuse töölepinguseaduses, mis puudutab ühelt poolt vallandamisest või koondamisest ja teiselt poolt töölt omal soovil lahkumisest teatamise tähtaega. Tööandja on kohustatud töötajale sellest ette teatama kaks nädalat. Kui töötaja soovib ise lahkuda, on ta sunnitud ootama terve kuu. Seega on tööandjal aega terve kuu, et uus töötaja leida, vallandatul või koondatul aga vaid kaks nädalat, et uude töökohta üle minna. Seega on töötajad ja tööandjad ebavõrdses seisus. Lisaks on iIlmselge, et kahe nädala jooksul pole üldjuhul võimalik tööd leida.
Teiseks peab tõõalases suhtes ka arvestama, et tööandja on töösuhtes üldjuhul tugevam pool. Tööandjatel on rohkem võimalusi oma oma tahtmist läbi suruda, sest töö kaotamine on inimese jaoks reeglina raskemate tagajärgedega, kui tööandja jaoks töötaja kaotamine.Töötaja jaoks on töö kaotamine oht jääda ilma eluks vajalikest ressursidest nagu seda on elukoht ja toit. Tööandja jaoks toob töötaja kaotus kaasa ajutiselt ettevõtte funksioonide ümberkorraldamise. Tuleb arvestada, et tänapäeval on töösoovijaid kõikjal üldjuhul rohkem kui töökohti. Eesti töösuhteid puudutv seadusandlus jätab väga palju küsimusi nii–öelda kokkuleppeliseks. Reaalselt tähendab see aga, et tööandja esitab tingimused, millega töövõtja nõustub või mitte, jäädes praktiliselt võimaluseta omapoolseid tingimusi esitada, puudutagu see töökeskkonda, palka näiteks palga alandamise korral, või tööaja korraldamist.

aavo 28-02-12 12:45
Kujutame ettte, et luguppetaval Saatejuhil kaob hääl. Ta on 25 aastat seda tööd teinud. Ja nüüd pole häält.( või parem näide hambad). ta on maksnud ja maksnud töötukassasse.
Sind ei koondata Sa lihtsalt viisaka inimesena lahkud. Ja kogu Sinu korjatud raha läheb WC potist alla .... Ja ka haigekassa ei pea Sinu töövahendi(hammaste) korda tegemise eest maksma.
Inimesed on erinevad ja probleemid erinevad, aga Sinu mured satejuht ei kuulu lahendamisele!

jaanus 28-02-12 12:05
Parempoolsed valitsused on seadused teinud selgelt tööandja poole kaldu. Kas see on toonud kaasa suurema reaalmajanduse kasvu kui olnuks põhjamaine sotsiaalslt tasakaalus töösuhted, on kahtlane.Kui tööandja on sunnitud paremaid töötingimusi pakkuma, siis tõstab ta töö efektiivsust.

Kas Eesti töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused on tasakaalus?

  • jah (0%)
  •  
  • ei, kaldu töötajate kahjuks (87%)
  •  
  • ei, kaldu tööandjate kahjuks (13%)
  •  
  •  
Vaata teisi gallupeid