Uudis+. Kaja Kärner, Hillar Nahkmann
23.10.2008 - 12:15
Tänane Uudis+ teeb otseülekande Riigikogust Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelult. Veel on eetris Kivisildniku positiivne programm. Hipe Tarvel räägib haridussüsteemi olukorrast Saksamaa koolides, Neeme Raud edukast Eesti dokumentaalfilmide festivalilst Torontost. Juttu tuleb ka rahvusvahelisest hariduskonverentsist Tallinnas.
Koerad ründavad inimesi. Kas suukorv aitab probleemi lahendada? Vasta päevaküsimusele ja jäta arvamus kommentaariumisse. Räägime veel klezmer-muusikast Tallinnas. Kell 16.30 algavas liiklussaates tuleb kuulajate küsimustele vastama Tarmo Miilits. Kommentaariumisse saab küsimusi jätta kuni kella 14ni.
Lisa kommentaar:
ja lisades 23-10-08 16:01
ühele helistajale juurde -lahtised jahikoerad tungisid kodus kinniolevale koerale kallale ,mehed ise olid alles võsast tulemas,..
Tarmo 23-10-08 15:55
Olen suurte koerte suukorvistamise poolt, kuid kui mõtlete näiteks vanematele koertele... Mul on 16ne aastane koer, kes vaevu püsib jalul ja suudab liikuda ja hea, kui ta saab iseendaga hakkama - kas tahate öelda, et saan trahvi selle eest, et ei pane talle suukorvi?
Ma võtan pigem trahvi, sest teatavasti meie ametnikud inimlikku lähenemist üldjoontes ei harrasta ning panevad kohe trahvi kaela.
Ants 23-10-08 15:54
Olen ka koerapidaja olnud. Niikaua kui on hulkuvaid koeri ei tohi oma koerale suukorvi panna, kuna ta ei saa ennast kaitsta hulkujate rünnakute vastu. Koer peab olema rihma otsast ja kasvataud selliseks et teisi ei tülitaks.
olen paukaga 23-10-08 15:49
nõus näiteks keskkooli poissi kes oli lombis ja paigal- sai ikka hammustada -ja see koer oli ka SÜSTIMATTA...
Liisa 23-10-08 15:15
Suukorvi kohustuslikkus ei ole lahendus, sest enamasti ründavad mingil põhjusel lahtiselt hulkuvad sotsialiseerimata ja tõenäoliselt ka ise oma peremehe väärkohtlemise ohvriks langenud koerad. Vastutustundlik koeraomanik sotsialiseerib oma koera ehk õpetab teda kutsikast peale käituma võõraste inimeste ja koerte seltskonnas ka väljaspool oma territooriumit ning jalutab koeraga ainult rihma otsas, ei lase möödujaid nuuskima, sest neile ei pruugi see meeldida jne.
Teine oluline pool asjast on, et nii, nagu õpetatakse lastele nt viisakusreegleid ja liikluskäitumist, tuleks ka juba varakult õpetada, kuidas käituda koertega. See oskus ja need teadmised ei tule iseenesest. Laps ei taju ohtu, mis kaasneb sellega, kui ta end kooliteele jäävates aedades elutsevate koerte kaigastega togimise või käbidega loopimisega lõbustab. Ka lapsevanemad ei pruugi osata koertega seonduvat õpetada, kui neil endal pole kunagi koera olnud või veel hullem - neil on endal koertega negatiivne kogemus või on nad ise vastutustundetud koeraomanikud. Ei taha kindlasti kuidagi alavääristada zooloogiaõpetust koolis, aga - olgem ausad - enamikel meist on elus koera anatoomia tundmise asemel rohkem vaja läinud praktilisi teadmisi, kuidas koertega suhelda. Juba lasteaia ja algkooli õppeprogrammi raames peaks käima nt koerteklubide liikmed oma viisakate koertega külas ja rääkima/näitama, kuidas (võõra) koeraga kohtudes käituda. Vajadusel saavad lapsed õpitut kodus ka oma vanematele edasi anda. Neist lastest kasvaksid kindlasti ka vastutustundlikumad koeraomanikud tulevikus ehk jõuame tagasi jutu alguse juurde.
Kärt 23-10-08 14:15
Väga hea, et selle probleemiga tegeldakse! Olen väga selle poolt, et väljaspool eraterritooriumi oleks rihmastamata koera eest ette nähtud korralik trahv. Ka suukorvi nõudmine pole liiast. Ja need "koeraarmastajate" jutud, et süüdi on lapsed ise ja et ega minu koer ei tee midagi, näitab selgelt prioriteete, et kõigepealt koer, siis laps. Kui võõras koer hüppab tänaval 6-aastasele lapsele selja tagant äkki peale, on palju tahta, et laps asja väga rahulikult võtaks. Võin ju tagantjärele selgitada, et koer tahtis mängida, läbielatu on jätnud jälje siiani. Teine konkreetne juhus on jalutuskäigult veel väiksema lapsega. Kõrvaltänavast kõndis isepäi välja hiigelkoer, kes suundus otse kärus istuva 1,5-aastase lapse juurde, nuhutas teda põhjalikult näo ja kaela juurest. Tüki aja pärast ilmusid nurga tagant välja ka omanikud, kes hirmust kivistunud lapsevanemale süüdimatult "see-koer-ei-tee-ju-midagi" viskasid.
Vast oleks mõistlik viia läbi vastavasisuline kampaania, selgitamaks koeraomanikele, et pealesunnitud intiimsed hetked võõra koeraga ei pruugi kaugeltki mitte igaühele meeldida.
Kai`le 23-10-08 13:52
Ilmselt kõige lihtsam on kaasas kanda gaasi
Ingrid 23-10-08 13:45
Kardan,et nendele hulkuvatele koertele, kes tõesti on inimesi hullult purenud, ei olegi kedagi panemas suukorvi. On ikka see igivana tõetera, et igal koeral olgu kodu=peremees, aga igas kodus ei pruugi olla koera.
Eelmisele: klassikaline näide, kus koer on laiendanud oma territooriumi ka rannale. Küllap see on pidevate jalutuskäikude (lahtiselt) tulemus. Jällegi peremehe möödalask. Ja tegelikult võib metallist sukorviga haiget saada küll ja pealegi tekitab suukorv loomal närvilisust rohkem. Sõnakuulmatu ja kuri koer peab kindlasti olema selliselt hoitud,et ta ei saaks kuidagi kedagi ohustada (suukorv, erilised rihmad või ainult aedik).
Marika 23-10-08 13:35
Lisan veel - ega koer saa ju aru, et tal nüüd suukoerv peas ja pole mõtet rünnata, koer ründab endiselt - kahjud võivad küll väiksemad olla, aga rünnakut see ära ei hoia. Ja keegi ei hakka suukorvistama koeri, kes jooksevad vabalt - olgu need siis hulkurid, vabakäigukoerad või peremehega koos lahtiselt jalutavad loomad. Koer PEAB olema inimese kontrolli all, nii et alustaks ikka rihmast. Las vald alustab lahtiste koerte varjupaika toimetamisega ja omanike lahtiselt jalutavate koerte omanike trahvimises. Tehku vald oma tööd korralikult ja siis ei pea ka seadusi absurdsuseni viima (ma tahaks ikka näha pekinglast või chiu'd suukorviga).
mõnedes koeraomanikes pettunu 23-10-08 13:22
Kahjuks olen kogenud kevadisel inimtühjal rannal koera, kellest me algul tavapärasel moel isegi välja ei teinud, kes aga järjest ülbemalt endast märku andis ja lõpuks meid kaldast üles ei lubanud. Püüdsin teda eemale hirmutada pealepõrutamisega, aga ca 60 cm turjakõrgusega tegelane ei kavatsenud taganeda vaid üritas rünnata seljatagant lapsi , kes veel isegi aru ei saanud, et üks koer niimoodi võõras kohas kuri võib olla. Lõpiks ilmus ka omanik, kelle käskudele koer ei kuuletunud vaid aktiivsemalt ründama hakkas, uskudes tõenäoliselt oma tegude veelgi õilsamat eesmärki. Lõpuks sai omanik koera meist eemale ja kadus kiiresti.
Mul on ka endal koerad olnud, aga sellist asja pole varem kogenud. Antud olukorras oleks suukorv kindlasti aidanud ja pealegi ei oska iga inimene koerte suhtes vältida käitumisvigu või halbu märke.
kai 23-10-08 13:18
Mida soovitate (tervise)jooksjale, kui parkmetsas iga natukese aja tagant jalutavad vastu pika rihma otsas koerad, kelle jaoks oled huvitav liikuv mänguasi?
Pauka 23-10-08 13:16
Igal juhul suukorvistamine päästab hullemast.
See jutt, et koer lükkab pikali ja surub metallist suukorvi näkku on jama! Isegi kui nii juhtub, on vigastused paljudes kordades väiksemad, kui sama koer teeks seda ilma suukorvita. Mõelge ometi, kui tige ja ründehimuline peab olema see koer, kes ka suukorvistatult kallale läheb. Kas tahab keegi sattuda sama koera rünnakuohvriks, kui tol loomal pole suukorvi?
Mõelge laiemalt ja uurige statistikat, kui palju näiteks eestis saab aasta jooksul inimesi koertelt pureda ja vajavad meditsiinilist abi või kasvõi lihtsalt arstlikku kontrolli. Te üllatute.
Marika 23-10-08 13:14
Probleem on ikka koeraomanikul kahe kõrva vahel ja sealt tuleks selle lahendamist ka alustada. Praegu on enamuses omavalitsustes kohustus jalutada oma koeri rihmas - see on veider arusaam, et tehes karmima seaduse, hakkatakse seda imeväel täitma. Kui koerale on raske rihm kaela panna, siis samamoodi ei panda ka suukorvi pähe. Ja probleemsed koerad jäävad - selle seadusega karistatakse just korralikke loomaomanikke. Sama moodi nagu hakkatakse trahvima suukorvi puudumise eest, saaks trahvida rihmastamata koera eest - oleks sellest alustatud, poleks asi kunagi nii kaugele läinud.
Pipppi 23-10-08 13:10
peremees peab tundma oma koera
Holger 23-10-08 13:09
Koer on peremehe/naise peegel.
Loll inimene kasvatab ka rumala/närvilise/jne koera
Meeri-Mari 23-10-08 12:50
Koera suukorvistamine ei hoia rünnakut ära ja seda eriti laste puhul.See hoiab ära ainult hammustamise,aga suur koer enamasti ründab esikäppadega ja tõukab-surub rünnatava maha.Kui suur koer(60-90 kg.) mahatõugatud lapsele jalgupidi otsa läheb ja metallist suukorvi näkku surub,siis ei ole tagajärjed sugugi leebemad kui hammustused.Siin on vaja ikkagi koerapidajate teadlikkusele rõhuda:
1.Üksik koer(kes ei ole just metsistunud)ei lähe kedagi ründama võõral territooriumil.
2.Koeraomanikud peavad oma loomadele algse väljaõppe tegema.
3.Koeri (eriti suuri koeri ja erinevatest peredest)ei tohi mingil juhul mitmekesi lahti lasta,sest karjainstinkt õhutab neid koos vägitegusid tegema,et välja selgitada kes on neist kõige tugevam ja kelle järgi orjenteeruda.
4.Lastele on vaja selgeks teha,et koeri ei tohi narrida ja seda eriti nende territooriumi juures sest nemad valvavad oma kodu-see on nende töö.
5.Kui koer jookseb lapse poole olgu siis ründama või niisama nuusutama on vaja seisma jääda rahulikult ja koerale mitte silma vaadata ,aga siiski silmanurgast on vaja jälgida koera tegevust.Peagi ta kaotab huvi ja läheb minema.Siis saab ka laps rahukikult ja tasapisi minema hakata,samas jälgides koera tegevust kuni ta silmapiirilt kaob.Jalgrattal tasub ka peatuda ja seisma jääda kuni koeral huvi kaob.Jalgrattal koera eest kihutaja on koera jaoks põgenev saak.
Soovin mõistlikku ja leplikku läbisaamist koertega.
Ingrid Rump 23-10-08 12:39
Ma olen kasvanud koos koertega ja kasvatan praegu 2 suurt koera - tiibeti mastifi ja landseeri. Mind ei ole kunagi hammustanud koer, kuni näksas üks närviline taks. Süüdi on suremal osadel juhtudest inimene, kes valib vale taktika loomaga suhtlemisel. Kes on hälbinud koerad ja enamasti siis ka tigedad (keda on hoitud ketis, narritud, füüsiliselt terroriseeritud, pekstud vms jubedust), need ON tõesti ohtlikud. Õpetatud, hoitud, koolis käinud, rihma otsas jalutavad koerad tänaval, ei peaks kandma suukorvi. Peremees peab olema see, kes tundes oma koera, märkab, kui VÕIB tekkida olukord, kus tema koer võiks hambaid näidata või kedagi rünnata. Palju oleneb tõust. Kes on võtnud endale suurt kasvu tõukoera, on tavaliselt näitusel käija ja koer allub käsklustele. Vastutus on peremehel ja koer on lihtsalt peremehe mõtteviisi pikendus. Samas tuleb õpetada lapsi maast madalst käituma loomadega õigesti, et mitte sattuda olukorda, kus nad ei tea, mida teha.
emma 23-10-08 12:38
jätkan: oma koertega saab ju uhkustada näitustel ja demostreerida nende oskusi mida on õpetatud koerale
Tiit 23-10-08 12:38
Suukorvi kasutamise nõue sõltuvalt koeratõust ja olukorrast on kindlasti vajalik. Kuid lisaks tuleb oluliselt tõsta koerapidajate vastutust. Kui koer ründab inimest avalikus kohas, siis tuleks see koer ka pikema jututa omanikult ära võtta, lisaks mõjus karistus. Kui ründe ohvri tervis enam-vähem taastub, võiks karistuseks olla trahv koeraomaniku mõne kuu sissetuleku ulatuses, lisaks kannatanu kahjunõue. Koeraomanik võtku laenu või mida iganes, kuid see on karistus teiste tervise ja elu ohustamise eest.
emma 23-10-08 12:33
ka omanikud peaksid olema tähelepanelikumad väljudes koera teritoorjumilt jalutama see peaks olema neile kohustuslik kui ta omab tigedaid koeri või koerasid minu meelest on see loomulik
Liiklusküsimus 23-10-08 12:31
Kas Peterburi või Tartu maanteel, kus on kahes erinevas suunas muruga teed eraldatud, võib pimedal ajal sõita täistuledega, kui teises suunas tuleb vastu auto? St kas täistuled tuleb alati ümber lülitada teise auto vastutulles või on mingi kahe sõidusuuna vahemaaline reegel, sest tegelikult tundub, et ei häiri täistuled sel juhul.
hetti 23-10-08 12:26
koer ründab ka suukorviga ainult ta ei saa hammustada
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.