Uudis+ Viljandis. Lauri Varik, Arp Müller
30.03.2010 - 12:15
Teisipäevane Uudis+ läheb eetrisse Viljandist, Pärimusmuusika Aidast, kus ajalehe Sakala ja Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo korraldataval arvamusliidrite lõunal küsitakse "Kuhu on maetud Euroopa rahapada?". Küsime seda meiegi, eurotoetuste saamisest ja kasutamisest räägivad omavalitsusliidu esimees, Paistu vallavanem Ene Saar ja küünlatootja OÜ Eesti Valgus juht Peter Wüthrich. Milline oleks Eesti ilma eurotoetusteta, selle üle väitlevad majandusminister Juhan Parts ja Meelis Atonen. Samuti tuleb juttu Viljandis palju vaidlusi esile kutsunud riigigümnaasiumi võimalikust tulekust, kevadest Soomaal ning pärimusmuusikute tegemistest.
Pildil Pärimusmuusika Ait.
Lisa kommentaar:
mulk 31-03-10 10:54
Tänan Vikerraadiot huvipakkuva saatepäeva eest. Tore, kui raadiotegijad jõuavad pealinnast kaugemale ja ka sealsete kantide rõõme ja muresid edastavad. Selliseid saateid tahaks palju rohkem kuulata. Maakondades on veel säilinud talupojatarkust ja selget mõtlemist, vähemalt inimesi, kes kohe kõigega nõus pole ja oma vastuväiteid edastada oskavad ja julgevad. Muidugi on Viljandimaa ka aegade jooksul vaimsete väärtuste kandja olnud. Seega jõudu ERR-ile taoliste projektide taas ette võtmiseks.
õpetaja 30-03-10 16:42
Minu arvates on nende ametnike puhul, kes planeerivad ühendgümnaasiumi, tegemist soovida jätva kompetentsuslävendiga. Reformi käigus tuleks appi kutsuda haridustedlasi ja kuulda võtta pedagoogide arvamust. Praegu ei ole isegi teada, kes on uue kooli kontseptsiooni kokku pannud, on teada ainult T. Looduse nimi, teised nimed on salastatud. Praegu pole veel teada ühtki nime, kes uue kooli käima paneb. Ühe aastaga seda korralikult ei suudeta teha. Ei arvestata riskidega, näiteks õppeedukus kindlasti langeb, Jakobsoni kool kaotab oma süvaõppe, vanad iidsed traditsioonid lõhutakse, praegused tööõhustikud lõhutakse, suurtes põhikoolides tekib raskeid distsipliiniprobleeme, kas kõik soovijad võetakse vastu ja kuidas põhikooli loodusaineid antakse, kui õpetajate koormus välja ei tule. Ja kes tahakski kandideerida kooli, kus kõik on läbi mõtlemata, kus peab alustama nullist, kus pole raamatukogugi. On vaja arutada veel ja mitte uisa-päisa teha. Kõigepealt öeldagu, mis on praegustel koolidel viga. Kui mängus on finantsilised probleemid, siis lapsed ei tohiks küll katsejäneseks. On kuulda, et tahetakse Viljandisthoopis minema minna. Taibukamad räägivad erakooli loomise võimalusest, hea mõte.
timo 30-03-10 14:51
Kord nähtudlinnasõitevat talumeest iga natukese maa tagant oma auto furgooni tagumas. Asjast huvitatutele selgitanud see tegelane, et nii saab kanad lendu ajada ja sellega tuntavalt kütust säästa. Peatustele kuluv kütus mehikesel ununes...
See lugu kipub meenuma, kui lagedale ujub mõni järjekordne küsitava väärtusega reform. Sageli pasundatakse reformi õigustamiseks sellest kauges tulevikus tõusvast tulust ja libisetakse häbelikult üle läbiviimiseks kuluvatest summadest. Kuna elu on näidanud reformide lühikest eluiga, siis ei suuda nad anda tulevikku planeeritd tulu, kuna asenduvad enne uute reformidega. Viljandis räägitakse tegelikult IRL-i ja Reformi mantrast, mitte haridusest. Kohapealne võim on liialt seotud Tallinna omaga. Viimane vajab positiivset katsepolügooni ja seetõttu surub seda siin läbi. Kuhu peavad kooliharidust saama minema maakonnast, eriti selle äärealadelt pärit noored? Mida peavad tegema need noored, kes superkooli ei pääse ja kutsekooli ei mahu? Mis saab seniste Gümnaasimute vabanevatest hoonetest? Missugused on sotsiaalsed tagajärjed? Mitu kooli tuleb selle eksperimendi tagajärjel maakonnas veel sulgeda? Kui palju suureneb aina halvenevatest oludest tingitud väljaränne maakonnast? Ja lõpuks : kuna jõuame tagasi juba lasteaedadega sündinud seisu -ehk programmini "igale lapsele koht koolis"? Selgeid vastuseid ei kostab ühegi asjapulga jutust.
Elu vajab muutmist, kuid soovitavalt evolutsiooniliselt. Inimesed vajavad orienteerumiseks aega. Revolutsoon on kestnud juba liiga kaua, läinud liiga kalliks ja ohvriterohkeks. Ka käesolev seis koolivõrgus pole olnud paratamatus , vaid eelnevate kahtlase väärtusega revolutsioonide seoseline tagajärg, mille süüdlasi otsides tasuks poliitikutel peeglisse vaadata. Isamaa poliitika on eriti tugevasti kõlanud negatiivse regionaalpoliitiliste otsuste taga... Ja jälle nemad....!
õpilane 30-03-10 14:17
Jabur idee, olen astunud teatavasse Viljandi Gümnaasiumisse ja tahan ka selle lõpetada, mitte Viljandi Riigigümnaasiumi. Pealegi miks pidin ma aasta olema teises koolis, et minu kool saaks ilusti remonditud ja nüüd saadetakse meid sealt lihtsalt minema? Kahtlen kas Valuoja kool üldse saab korda tehtud, seal pole ju ruumi ning teatavasti sõidavad paljud gümnaasiumiõpilased autodega, kuhu need pannakse huvitav? Läbimõtlemata idee, lähtutakse ainult sellest, kuidas saaks raha kokku hoida, aga ei võeta arvesse või ei taheta võtta õpilaste arvamust. Kui peaks riigigümnaasium tulema, siis kaalun tõsiselt mõnes teises linnas korraliku gümnaasimi lõpetamist. Ja ma ei ole sugugi mitte ainus.
xxx 30-03-10 14:10
Vastuseks kuulajale (13:38): kõigepealt õnnitlen arusaamise eest, et tallinlasel pole piisavat infot rääkimaks kaasa teiste omavalitsuste asjades. Statistikast - Viljandi linnas on elussündide arv alates 2007. a tõusnud (2007.a: 223 sündi), maakonnas samuti (2007: 560 sündi). Madalseis on praegustes 1. ja 5. klassides (195 last), üldise fooni taustal ei paista, et ei jätkuks lapsi kahe 3 paralleeliga gümnaasiumi jaoks. Linnapea Jentsi jutus oli vastuolusid: kõigepealt väitis ta, et Viljandis ei jätku praegu gümnasiste rohkem kui 5 paralleeli jaoks ning 10 minuti pärast ütles, et 6-7 paralleeliga riigigümnaasiumis on rohkem valikuvõimalusi. Seejuures on klasside täituvus üle 30 õpilase. Rääkides õpetajate palkadest, ütles ta ühe hingetõmbega, et palgad tulevad väärikad, aga jäävad tänasele tasemele! Rahalist kokkuhoidu ei paista samuti: olemasolevad möödunud kahe aasta vältel kapitaalremondi läbi teinud koolihooned jääksid (põhikoolidele) alles (kui just Maagümnaasiumi ühte hoonesse nt spa-hotelli ei plaanita). Ka "kuulaja" jutus on vastuolu: kuidas saab säilitada põhikoolide taset ("pöörata põhikoolidele senisest enam tähelepanu"), kui parimad õpetajad koondatakse ühte majja? Kes tähelepanelikult kuulas, ei leidnud linnapea jutust ühtegi sisulist argumenti peale osutamise valikuvõimaluste rohkusele, mis on juba praegu realiseeritud.
lapsevanem2 30-03-10 13:39
Loodava plaani järgi tuleb õpilastel valikaineid õppida muusikakooli, "Ugalas", Pärimusmuusika aidas, muuseumis, Vana-Võidu kutsekooli, Olustvere ametikoolis, Kultuuriakadeemias, spordikoolis ja veel paljudes kohtades, aga uue kooli juurde ei ole vastavaid erikabinette planeeritud. Valikainete rohkuse põhjendusel ei ole mingit tagatist, et õpilasel on koolis võimalik ka hea haridus saada. On pakutud, et uus õppekava tagab erinevate valikute rohkuse. Kindlasti venivad päevad pikemaks ja väljaspool kooli hariduse pakkumine ei ole siis selle kooli haridus, vaid tegelemine huviharidusega, mida saab teha ka praegu. Mingit mõtet peale raha kokku hoidmise (esialgu) ei ole. Hiljem on planeeritav kool ja haridus kulukamad veelgi.
kuulaja 30-03-10 13:38
Väga normaalne, et Viljandisuuruses väikelinnas, kus õpilasi niikuinii (paratamatult) vähemaks jääb, oleks vaid üks gümnaasium. Üks gümnaasium toetaks ka seda, et põhikoolidele pöörataks senisest enam tähelepanu. Lisaks aitaks see koondada õpetajaskonna potensiaali. Kui meil niigi on väga headest õpetajatest suur puudus, siis milleks veel hoida head, kvaliteetset õpetajaskonda mööda linna laiali, kui oleks võimalik kogu potensiaal koondada ühte majja, ühte kooli?
Aga tegelikult ei poolda ma eriti tänast küsimusepüstitust, sest kas näiteks tallinlasel on ikka õige arutleda ja hääletada teemal, mida täielikult mõistavad ja mille üle peaksid otsustama vaid viljandlased ise.
Ha-ha-haa 30-03-10 13:29
Et parimad põhikoolilõpetajad lähevad muidu ära Tartu ja Tallinna gümnaasiumidesse? Nad on sinna juba viimased 10 aastat läinud - nii Viljandist, Valgast, Võrust kui ka Põlvast.
Lapsevanem 30-03-10 13:28
See on jabur idee praegu, sest kutsekoolides on eriala valikud väga ühekülgsed:kokad,ehitajad,müüjad.Miks peab 9-nda klassi lõpetanu vanem saatma lapse kodust kaugele? Kuritegevus on riigis kõrge. Inimesed on töötud, kuidas ma lapse õpingud ja sõidud tasun,kui peab kaugemale minema? Gümnaasiumi lõpetades on võimalus valida erialasid rohkem ja pooled endised tehnikumid on rakenduskõrgkoolid.
Kalle Kivistik 30-03-10 13:21
Vijjandis kolmest gümnaasiumist kahe gümnaasiumi kolm hoonet on väga uhkelt remonditud. Lisaks oli Viljandi viimane linn Eestis kus omal ajal viimasena töötas puhas gümnaasium. Oleks loogiline lähtuda kas kooli või vähemalt hoone ehk paiga järjepidevusest. Seega siis Viljandi kontekstis kas Maagümnaasiumi või Jakobsoni Gümnaasiumi baasil. Teaks vähemalt, millise kooli vilistlaste kokkutulekule minna.
maku leek 30-03-10 13:18
Tere!
Et aimu saada millisex kujuneb uus riigigümnaasium tulex vaadata praegust ainust riigigümnaasiumi - Nõo Reaalgümnaasiumi. Selle kodulehel on:
TRANSPORT
Kool kompenseerib kodu ja kooli vahel sõitmise sõidupiletite alusel (igapäevasel sõitjal kuni viis korda, teistel kuni neli korda kuus vastavalt sõitmisele).
INTERNAAT
Elamine internaadis on tasuta.
Siit küsimused:
1. Kas see hakkab nii ka Viljandi Gümnaasiumis olema?
2. Kas Viljandi linn hakkab osalema selle gümnaasiumi kulude katmisel (hakkab maksma nn kohatasu selles koolis õppivate Viljandi linnast pärit õpilaste eest)?
Aitäh!
Palume hoiduda kommentaaridest, mis sisaldavad sõimu, ropendamist, laimu, solvanguid, mõnitamist ja halvustamist. Kommenteerida võib arvamusi ja mõtteid, kuid hea tooni juurde ei kuulu põhjendamatud rünnakud isiku vastu.